Seimi juristid hindavad suvemajade ehitamise ettepanekut metsadesse: põhiseadusvastane
Seimi õigusosakonna hinnangul on ettepanek lubada väikeste puhkemajade ehitamist metsamaale vastuolus põhiseaduse ja õigusriigiga. Nende sõnul looks selline puhkemajade ehitamine metsamaale eeldused metsade spontaanseks arenguks.
Selle järeldusele jõudis Seimi kantselei õigusosakond pärast seda, kui hindas "Nemunas aušros“" fraktsiooni esindavate parlamendiliikmete poolt registreeritud metsaseaduse muudatusettepanekuid.
Seimase kantselei õigusosakond jõudis sellele järeldusele pärast seda, kui hindas metsaseaduse muudatusettepanekuid.„Ajutiste puhkehitiste (suvemajade) ehitamine metsamaale looks eeldused metsade spontaanseks (kontrollimatuks) arenguks, kuna on ebaselge, kui palju ja milliseid ehitisi võib ühele metsamaa maatükile ehitada, ning puuduvad kavandatud nõuded ehitiste kõrgusele ja mahule; see piiraks avalikkuse ligipääsu metsale," märkis õigusosakond oma järelduses.
Parlamendi juristid seavad kahtluse alla ka selle, kas kavandatav algatus on kooskõlas metsa ja selle ressursside nõuetekohase, ratsionaalse kasutamise ja kaitsmisega, looduskeskkonna säilitamisega ning kas see ei kahjustaks eluslooduse heaolu, mis on põhiseadusega kaitstud avalik huvi.
Juriidilise osakonna hinnangul ei aitaks puhkemajade ehitamine metsamaale kaasa metsa kui põhiseadusega kaitstud väärtuse säilimisele.
Seadusandluse osakonna hinnangul ei aitaks metsa kui põhiseadusega kaitstud väärtuse säilimisele.„Kavandatavad nõuded ajutiste puhkeehitiste (suvemajade) ehitamisele ei ole selged, täpsed ja arusaadavad ning need, mis on selged ja arusaadavad, ei ole ühe peamise loodusväärtuse metsa säilitamiseks piisavad, ei vasta looduskeskkonna kaitse põhiseaduslikule imperatiivile ning seetõttu on kavandatav eelnõu vastuolus põhiseaduse § 54 ja õigusriigi põhimõttega,'' seisab õigusosakonna järelduses.
Selgitavalt sätestab põhiseaduse artikkel 54, et riik hoolitseb looduskeskkonna, loomastiku ja taimestiku, looduse üksikobjektide ja erilise väärtusega alade kaitse eest ning hoolitseb loodusvarade mõõduka kasutamise, taastamise ja rikastamise eest.
„Kõik maatükkide, metsade ja veekogude omanikud, haldajad ja kasutajad peavad austama põhiseaduslikku kohustust kaitsta looduskeskkonda, kaitsta looduskeskkonda, mitte seda halvendada, mitte kahjustada looduskeskkonda“, – ütlevad Seimi juristid.
Seadus ei defineeri mõistet „ajutine puhkerajatis“
Seimi juristide sõnul ei ole mõiste "ajutine puhkeehitis" või "suvila" ei eelnõus ega üheski teises seaduses määratletud, mistõttu selle sisu ei ole selge.
„Ei ole selge, kuidas mõistet „ajutine puhkehoone (suvemaja)“ eelnõus mõistetaks: või kui „ajutine ehitis“, mille peamisteks tunnuseks oleks kuni 24 ruutmeetri suurune üldpindala ja piiratud kasutusperiood, samas kui muud tehnilised parameetrid (nt ehitise kõrgus) või ehitise konstruktsioonilised omadused ei oleks reguleeritud; kas selle mõiste all mõistetaks „lihtsat ehitist“, mille struktuurilised tunnused ja tehnilised parameetrid on määratud ehitusseaduses ja muudes normatiivsetes ehitustehnilistes dokumentides“, – märgivad Seimas juristid.
„ kas need konstruktsioonid oleksid kergkonstruktsiooniga, mida oleks lihtne lammutada konstruktsiooni kasuliku eluea lõppedes; kas neil konstruktsioonidel võiks olla keldrikorrus, mille pindala ei kuulu kehtiva õigusliku regulatsiooni kohaselt konstruktsiooni kogupindala hulka&ndquo;, – need küsimused tõstatab osakond.
Es on neile ebaselge, kas nende ehitiste kasutamisega kaasneks insener-tehniliste võrkude (nt veevarustus, kanalisatsioon, soojus, elektri ülekanne, elektroonilised sidevõrgud jne) ja juurdepääsuteede ehitamine.
Juriidiline osakond kaalub ka seda, kas puhkemajade ehitamiseks ja infrastruktuuri rajamiseks oleks võimalik osa puid maha raiuda.
Et ole selge, kui palju ja kui kõrgeid suvemaju lubataks ühele metsatükile
Neemunas aušros'i liikmete algatust hinnates märgivad Seimase juristid ka, et eelnõus ei tehta ettepanekut määrata kindlaks, kui palju ajutisi puhkeehitisi võib ühele metsamaa maatükile ehitada. Nende sõnul ei ole ka ettepanekut kehtestada ühe või mitme ajutise puhkerajatise minimaalset suurust metsapargil, samuti puuduvad nõuded nende kõrgusele ja mahule.
„Seega võib eelnõu sätete kohaselt ühele metsamaa maatükile ehitada eeldatavasti piiramatu arvu ajutisi puhkeehitisi (suvemaju), ilma et oleks muid nõudeid peale maksimaalse kogupinna, –, – ütlevad juristid.
Neile jäi arusaamatuks, miks ettepanekus lubatakse suvemajade ehitamist just IV rühma majandatavates metsades, kus majandamise eesmärk on keskkonnanõuetele vastavate tootlike puistute rajamine, pidev puiduvarude tagamine või võimalikult kiire puidutootmine.
Kahe, et suvemajade ehitamine oleks lubatud.Juristid juhivad tähelepanu ka sellele, et kaitsealadel on ka IV rühma majandatavad metsad.
Kaitsealadel on ka IV rühma majandatavad metsad.Neile jääb ebaselgeks, miks ettepanekus lubatakse ajutisi kuni 24 ruutmeetri suuruseid puhkeehitisi metsamaal, mitte aga muudel üldkasutatavatel aladel.
Juriidiline osakond tõstatab ka küsimuse, milline munitsipaalasutus peaks ehitusloa väljastama ja millisel riigi- või munitsipaalasutusel peaks olema õigus luba kehtetuks tunnistada.
Küsimuste kontroll
Metsamajade propageerijad rõhutavad, et selliseid ehitisi ei saaks kasutada alalise elukohana. Nagu aga õiguseksperdid rõhutavad, ei registreerita ehitusseaduse kohaselt ajutist ehitist ja selle õigusi kinnisvararegistris.
„ Eelnõu sätetest ei selgu, kuidas tagatakse kontrollimehhanism selle kavandatud tingimuse ja muude tingimuste täitmise üle, millised asutused seda kontrolli teostaksid ja millistest dokumentidest või registritest oleks võimalik teada saada, kus metsamaal ajutised puhkehitised (suvemajad) asuvad, – märgib õigusosakonna kokkuvõte.
Soovitatakse projekti korruptsioonivastast hindamist
Seimi juristid, kes näevad vastuolu põhiseadusega, leiavad ka, et metsaseaduse muudatused, mis näevad ette suvemajade ehitamise metsas, ei ole kooskõlas maakasutuse eritingimuste seaduse ja ehitusseaduse sätetega ning ei vasta õigusloome raamseaduses sätestatud õigusaktide selguse ja süstemaatilisuse põhimõtetele.
Seimi õigusosakonna arvates tuleks seaduse muudatusettepanekute kohta esitada valitsuse arvamus.
Kui ELTA on juba teatanud, registreeris selle aasta märtsis Martynas Gedvilas, fraktsiooni "Nemunas aušros“ liige, koos teiste fraktsiooni liikmetega metsaseaduse muudatused, milles tehakse ettepanek lubada väikeste puhkemajade ehitamist metsamaale.
Kui ELTA on juba teatanud, registreeris Martynas Gedvilas koos teiste fraktsiooni liikmetega metsaseaduse muudatused, milles tehakse ettepanek lubada väikeste puhkemajade ehitamist metsamaale.Muudatused lubaksid teatavatel tingimustel ajutiste puhkemajade ehitamist metsamaale, mille kogupindala ei ületa 24 ruutmeetrit. Kui parlament kiidab selle heaks, ei nõuta metsamaale puhkemajade ehitamiseks ka maakasutuse muutmist.
Es tehakse ettepanek lubada puhkemajade ehitamist ainult IV rühma – talu – metsadesse, kui see „ei ole vastuolus territoriaalplaneeringute ja keskkonnanõuetega“.
Mitteasi, et selliseid ehitisi ei lubataks kasutada alalise elukohana. Seadusemuudatused keelavad metsa rajatud puhkerajatiste muutmise elamumaaks. Kui ehitisi kasutatakse seda nõuet rikkudes või kui tuvastatakse keskkonnarikkumisi, võidakse ehitusluba tühistada.
Kaasaegselt tehakse ettepanek lisada metsandusseadusesse nõue, et puhkemajade ehitamine ei tohi „kahjustada metsa ökosüsteemide terviklikkust“ ning et keelatud oleks „mõjutada looduslikke veekogusid, kaitsealasid või looduspärandi objekte“.
Metsamaja ehitamiseks metsamaale oleks vaja omavalitsuse luba, mis antaks metsaomanikule taotluse ja vastava keskkonnamõju hindamise esitamisel.
Metsamaja ehitamiseks oleks vaja omavalitsuse luba, mis antaks metsaomanikule taotluse ja asjakohase keskkonnamõju hindamise esitamisel.Ne praegu keelab seadus ehitiste ehitamise metsamaale, välja arvatud teatud seaduses sätestatud erandid.
