Kas Leedu on valmis soja kasvatamiseks? Valitsuse deklaratsioonid erinevad tegudest

Leedus on soja deklareeritud pindala viimastel aastatel suurenenud. Lisaks tutvustab põllumajandusministeerium (MAA) seda põllukultuuri kui agronoomiliselt kasulikku ja keskkonnasäästlikku. Kuid intervjuu Leedu Mahepõllumajandusettevõtete Liidu (LEŪA) aseesimehe Saulius Daniulisega ja ministeeriumi enda vastused näitavad, et tegelik poliitika soja kasvatamise edendamiseks on ikka veel väga killustatud. Puuduvad strateegilised lahendused ja konkreetsed investeeringud sektori kasvu edendamiseks.

Reaalne olukord

Maailmavalitsus väidab, et soja loetakse toetatavaks tegevuseks, sest see kuulub valgurikaste kultuuride rühma, mis on hõlmatud tootmiskohustusega seotud toetustega ja on abikõlblik otsetoetuste saamiseks. Esitatud vastustest selgub siiski, et soja ei ole määratletud strateegilise põllukultuurina. Kuigi ametlikult on märgitud, et see on kohaliku söödatootmise jaoks oluline.

„Sojaseemne eest ei tehta soodustusi ega selle kasvatamise eest mingeid lisatasusid. On vähemalt hea, et praegune põllumajandusminister on seda teadmiseks võtnud ja hakkab ütlema, et Leedu ei kasvata ja ei tooda valgurikkaid söötasid," märgib Daniulis.

Kõik ministeeriumi mainitud toetusmeetmed – alates otsetoetustest kuni ökokavade või investeerimisprogrammideni – on oma olemuselt üldised ja kehtivad paljude põllukultuuride ja põllumajandusettevõtete suhtes. LEŪA aseesimees avaldab kahetsust, et sojakasvatajatel ei ole mingeid ainuõigusi, mis julgustaksid neid rohkem laienema.

Sektori stagneerunud areng

„Leedus kasvab soja kasvatamise pindala ja taotlejate arv. Aastal 2023 deklareeris 33 taotlejat 1418,66 ha. Aastal 2024 deklareeris 40 taotlejat 1139,36 ha. Ja 2025. aastal on põllumajandusministeeriumi statistika kohaselt juba 135 taotlejat deklareerinud 2605,42 ha soja kasvatamist.

Andash; kuid see hüpe – on pigem põllumeeste reageerimise tulemus turule ja selle vajadustele kui põllumajandusministeeriumi teenistus.

Ministeeriumi poolt viidatud mitmesugused meetmed, mis väidetavalt edendavad soja kasvatamist, alates noorte põllumajandustootjate loomisest kuni investeerimisfondideni, ei ole suunatud sektori arengule. Mida on siis ministeeriumilt vaja?

„Ma tahaksin, et kehtestataks selge tähtaeg, millal me lõpuks ometi loobume GMOde kasutamisest loomasöödas, et Leedu saaks oma tegemiste suhtes mõistusele jõuda. Kui me ei luba GMO-sööta kasvatada, siis miks lubame seda osta kõikvõimalikest „shrot“ – Argentiinast jne. Lõppude lõpuks, me söödame oma loomadele sellist GMO-sööta ja siis meie inimesed söövad nende liha...“, – imestab S. Daniulis ja lisab, et ta tahaks näha põllumajandusministeeriumi tugevamat rahalist toetust nii soja kasvatamiseks kui ka töötlemiseks.

„Põllumajandust, loomakasvatust, sojatootmist ja töötlemist ühendavad kooperatiivid võiksid toota sobivat sööta. See julgustaks ja toetaks ka ühistuid, sest nad teeksid kogu töö ise ära, ilma et nad peaksid müüma soja kaubanduslikule söödatehasele ja ostaksid siis sööda neilt tagasi," ütles LEŪA aseesimees.

Stigmad

„Paljud inimesed räägivad ja arvavad, et soja – kuumust armastav taim, on uudne. Nad ei tea, et Leedus oli kahe maailmasõja vahel koguni 4 sojasorti ja et neid kasvatati juba meie riigis. Seega on suur infopuudus“, – valitsevad stereotüübid soja kohta hakkab S. Daniulis üles loetlema.

„Teine nüanss – on teaduse ja nõuannete puudumine – st kuidas soja kasvatada. Praegu on Leedus ehk ainult umbes 2000 hektarit soja kasvatamist, mis on vilets olukord," jätkab LEŪA aseesimees, lisades, et kolmandaks takistuseks soja kasvatamise laiendamisel on põllumajandusministeeriumi poolse julgustuse puudumine.

Ministeerium on teadlik selle sektori arengu takistustest. „Paljude valgurikaste kultuuride tootmissüsteemid on teiste teraviljakultuuridega võrreldes suhteliselt keerulised. Sojauba iseloomustab suurem saagikuse varieeruvus, mis koos aretusressursside vähesusega võib põhjendatult pidada edasise arengu takistuseks, hoolimata selle põllumajanduslikest ja keskkonnaalastest eelistest, 

märgib MAFF, kuid seni ei ole teinud midagi, et rahaliselt julgustada põllumajandustootjaid neid probleeme ületama ja valima sojaoa tavapäraste põllukultuuride asemel.