Piimafarmid surevad vaikselt: miks 2026. aasta on sektori ellujäämise proovikivi

Järgmine aasta saab olema keeruline aasta kõigile piimaturu osalistele – piimatootmine kasvab kiiremini kui nõudlus paljudes maailma osades, mis tähendab, et piima hinnad põllumajandusettevõtte väravast eeldatavasti langevad jätkuvalt. Vähemalt kuni 2026. aasta keskpaigani, kuid ei ole mingit garantiid, et pakkumise ja nõudluse tasakaal taastub. Prognooside kohaselt näeme järgmisel aastal toorpiima hinda talupoolt nii madalal, kui me oleme näinud viimastel aastatel.

Suur tasakaalustamatus pakkumise ja nõudluse vahel

Ainuüksi Euroopa turul ületab piimatootmine kaugelt nõudlust, mis muide ei suurene enam globaalsel tasandil, samas kui tootmine vastupidi kasvab. Seda näeme juba 2025. aasta lõpus ja ekspertide sõnul jätkub see trend ka 2026. aastal.

Piimatootmist on viimastel aastatel hoogustanud tehnoloogia ja robootika, aga ka sööda ülepakkumine. Suurem toodang tähendab ka suuremat survet toorpiima tootjahindadele ja seega väljakutseid Leedu põllumajandusettevõtete kasumimarginaalidele.

Rahvusvaheliselt on täheldatud sarnast dünaamikat. Uus-Meremaa ühistu „Fonterra“ hallatava piimakaubandusplatvormi „Global Dairy Trade“ (GDT) indeks on langenud neli kuud järjest. Viimasel kauplemissessioonil langes indeks koguni 4,3% ja seni on ainult teoreetilised tõendid võimalikust taastumisest põhjast. Kuid isegi kui see juhtub, on tõus tehniliste hinnanäitajate põhjal lühiajaline.

Okeaania piirkonna suundumused jõuavad Euroopasse umbes 1,5-2 kuu jooksul, kuid Euroopas endas ei ennusta tehnilised graafikud piimatootjatele seni head. CLAL (Clal.it) piimaturu seiresüsteemi andmed saadavad üsna selgeid signaale – Euroopa piimaturg on juba sisenenud ülepakkumise faasi, mis tähendab, et surve toorpiima kokkuostuhindadele suureneb lähikvartalitel.

Selle lisaks ei ole Hiina, mis on pikka aega olnud üks peamisi piimapulbri importijaid, viimasel ajal oma importi nii palju suurendanud kui oodatud. See tähendab, et osa ELi piimatoodetest, mida varem oleks eksporditud, jäävad siseturule, mis avaldab täiendavat survet hindadele.

Liikmesriikide piimatootmine kasvab pidevalt Saksamaal, Prantsusmaal, Madalmaades ja meie naaberriigis Poolas. Seda kasvu ei põhjusta mitte ainult parem söödabaas ja tootlikkuse kasv, vaid ka see, et põllumajandustootjad suurendavad piimatootmist, mitte ei vähenda oma karja, et kompenseerida eelmiste aastate hinnakõikumisi.

Mida peaksite teadma?

CLALi signaalid, mis on Euroopas asjakohased, saadavad meile üsna selge sõnumi. Vaadates 2025. aasta lõppu ja 2026. aasta algusesse, prognoositakse mõõdukat hinnalangust, mis on tingitud just pakkumise ja nõudluse struktuurilisest tasakaalustamatusest.

Se enamiku analüütikute hinnangul võib toorpiima keskmine talupoolne hind praegusest tasemest veel mõne protsendipunkti võrra langeda, eriti uute tugevate ekspordiimpulsside puudumisel. See ei oleks mitte äkiline hinnakrahh, vaid aeglane hinnakorrigeerimine allapoole, mis on põllumajandustootjate jaoks ohtlik, sest see vähendab kasumlikkust.

Leedu, mis sõltub suurel määral ekspordist, on tavaliselt üsna kiire ELi üldiste suundumuste tajumisel. Kui ELi hinnad liiguvad allapoole, kipuvad Leedu piima ostuhinnad järgima sama suunda. Seega sõltub palju sellest, kuidas suured piimatöötlejad oma müüki korraldavad ja kuidas nad kohanevad pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatusega eksporditurgudel.

Lambad surevad vaikselt

Põllumajandustootjad võivad rääkida nii palju kui tahavad ja kurta, et piimahinnad on ebaõiglased ja madalad, kuid äris ei ole imesid – keegi ei kavatse raha ära anda. Piima ostavad kas kohalikud töötlejad või naabrid.  

Leedu kuulub nende riikide hulka, kes "toidavad" oma piimalehmadega teisi riike, peamiselt Poolat.

Valitsuse Põllumajanduse Andmekeskuse andmetel kaotab meie riik 2025. aastaks üle 1 300 piimalehma, kuid see on suhteliselt väheoluline, kui arvestada, kuidas väiksemad piimatootjad turult lahkuvad. Ainuüksi sel aastal on 1 644 põllumajandusettevõtet oma taluaknad sulgenud.

See on matsakas reaalsus Leedus, kus ühelt poolt selgitab põllumajandusminister Andrius Palionis loomakasvatuse tähtsust ja põllumajanduse strateegilist tähtsust (mida muide ka Seimas tunnustatakse), teiselt poolt sulavad piimafarmid ära nagu kevadine lumi. Leedu maaelu sureb vaikselt, ilma paatoseta ja traktorite mürinata.