I. Hofman: põllumajandussektorit ähvardab stagnatsioon

Euroopa Komisjon (EK) on avaldanud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) liikmesriikidele reserveeritud summade jaotuse aastateks 2028-2034.

Leedule kavandatud 4386,5 miljoni euro suurune reserveeritud summa on tõsiselt murettekitav. See on ette nähtud põllumajandustootjate sissetulekutoetuse meetmeteks ja hõlmab otsetoetusi, valdkondlikke sekkumisi ja enamikku maaelu arengu meetmeid: investeeringutoetus, noorte põllumajandustootjate asutamine, väiketalude arendamine, ettevõtluse edendamine, talumajapidamiste asendusteenused jne.

„Leedu jaoks kavandatud maa tootmisest kõrvaldatud vahendid on ohtlikult väikesed ja ebapiisavad meie riigi põllumajanduse ja maaelu arengu vajaduste ja strateegiliste eesmärkide jaoks. Võrreldes perioodiga 2021-2027, mil põllumajanduse ja maaelu arengu rahastamine (välja arvatud sissetulekutoetuse meetmed) oli 5485,2 miljonit eurot, on uus ettepanek koguni 20% võrra väiksem," ütles põllumajandusministri kohusetäitja Ignas Hofmanas.

Kokku 300 miljardit eurot on ette nähtud kõikidele liikmesriikidele, millest 6,3 miljardit eurot on ette nähtud põllumajandusreservile ja ülejäänud 293,7 miljardit eurot sissetulekutoetuse meetmetele.

Se on ette nähtud kõigile liikmesriikidele.

Kui EÜ poolt pakutavate vahendite keskmisest aastasest summast, mis on arvutatud kõigi liikmesriikide abikõlblike hektarite alusel, on Leedu kõigi ELi riikide seas teisel kohal (vt joonis).

Kui Euroopa Komisjoni poolt pakutavate vahendite keskmisest aastasest summast, on Leedu kõigi ELi riikide seas teisel kohal (vt joonis).

„Isegi kõige pessimistlikuma stsenaariumi puhul, kus otsetoetuste assigneeringud külmutatakse 2027. aasta tasemel – mis on täiesti vastuolus Leedu põllumajanduslike vajaduste ja strateegiliste prioriteetidega, – oleks vaja umbes 4,289 miljonit eurot ainult otsetoetuste rahastamiseks, mis on peaaegu kogu Leedu jaoks reserveeritud rahastamine“, rõhutas I. Hofmanas.

Selle sõnul näitab see kõik, et EÜ otsused on oht, et vastutus nihkub Brüsselist riiklikule tasandile. Ainus võimalus leida praegu lisavahendeid – on ühine ümberjaotamisfond riiklike reformikavade rakendamiseks, milles Leedu majanduse teised sektorid peavad konkureerima vahendite eest. Selle taustal hoiatavad maaelu arengu prognoosid potentsiaalselt kurjakuulutava pöördepunkti eest. Väljapakutud "sisekokkuleppe" põhimõte koos kaitse- ja ühtekuuluvusprioriteetide mõistmisega ei ole tõhus.

„Selline stsenaarium on Leedu jaoks vastuvõetamatu. On selge, et eelseisvad läbirääkimised saavad olema keerulised, pikad ja keskendunud, tuginedes väärtustele ning põllumajanduse, maaelu arengu ja riigi kui terviku huvide selgele esindatusele. Kavandatav rahastamismudel näitab soovi muuta põhjalikult seni kehtinud ühise põllumajanduspoliitika põhimõtteid, suurendades põllumajandustootjate finantskoormust. See tõstatab põhiküsimuse: kuidas tagatakse otsetoetuste lähenemine ELi keskmisele ja kuidas rakendatakse kliimamuutuste leevendamise meetmeid? Kui Leedu põllumajandusele ja maaelu arengule reserveeritud summa jääb EÜ poolt pakutud tasemele, peame loobuma täiendavatest põllumajandustegevustest ja meetmetest, mis on suunatud kliimaeesmärkide saavutamisele&– ütleb I. Hofmanas.