PAP-seaduse kehtetuks tunnistamine jätab Leedu ilma hääleõiguseta ELis

Kui valitsev „Nemunas aušra“ ja kaks teist parlamendisaadikut teevad ettepaneku kaotada Põllumajanduskoja (CAA) seadus, ütlevad nende juhid, et Leedu kaotaks oma esindaja Euroopa Liidus (EL) ja et ei jääks mingit organisatsiooni, mis kaitseks väikeste ja noorte põllumajandusettevõtete huve.

Koja esindajad rõhutavad, et organisatsiooni ei rahastata riigieelarvest, nagu väidavad muudatusettepanekute algatajad.

„Põllumajanduskoja seaduse tühistamine tähendaks, et (...) meil ei oleks enam (Leedu – BNS) esindamise staatust ELis teatud organisatsioonides, kus üks peamisi nõudeid on katusorganisatsiooni staatus“, – ütles ŽŪRi aseesimees Vytautas Buivydas neljapäeval toimunud pressikonverentsil.

„See kõlab destruktiivselt. Kõigil organisatsioonidel nii Leedus kui ka ELis on klassikaline mudel, kus meie kui platvorm peame esindama sektorit nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil," ütles organisatsiooni esimees Arūnas Svitojus.

AFA aseesimees Algis Baravykas kinnitas, et AFA on „kõikjal tunnustatud rahvusvaheline platvorm“, millel on kontakte kogu ELis.

Rühma "Nemunas aušros" liikmed, samuti maaelu arengu komisjoni esimees, demokraat Kęstutis Mažeika ja "talupoeg" Valius Ąžuolas, teevad ettepaneku kuulutada Põllumajanduskoja seadus kehtetuks.

„Aušriečiai“ juht Remigijus Žemaitaitis ja K. Mažeika selgitasid varem BNS-ile, et seaduse kehtetuks tunnistamine tähendaks, et eelarves ei oleks enam ette nähtud põllumajanduskoja rahastamine, mis moodustab aastas umbes kolmandiku miljonist. 

Buivydas rõhutas aga, et EKA ei ole juba kaks aastat saanud eelarvevahendeid.

„Viimase kahe aasta jooksul ei ole me eelarvest eraldi rahastust saanud. Seetõttu on parlamendiliikmete esitatud teave eksitav. See oli nii ka kaks aastat tagasi. Rahastamine katkestati Kęstutis Navickase (tollane põllumajandusminister – BNS) ajal. Aastane summa oli umbes 300 tuhat eurot, kuid koja ei saa enam sellist rahastamist," ütles V. Buivydas BNS-ile.

Pisikesed, noored põllumehed kaotavad hääle

Buivydase sõnul tõstatab koda väiksemate, noorte põllumajandustootjate jaoks olulisi küsimusi, mida suuri põllumajandustootjaid ühendav põllumajandusnõukogu ei tõsta esile.

„Toetuste kontsentratsioon on väga kitsalt ühes käes, 20 protsenti põllumajandusettevõtetest saab 80 protsenti toetustest“, – ütles A. Svitojus.

V. Buivydase sõnul tuleb muu hulgas parandada 500 hektari maa omandamise piiramise katkenud režiimi ja põllumajandustootjate toetuste õiglasemat jaotust.

„Koda ühendab ka kogukondi, kohalikke tegevusrühmi, käsitööliste, metsaomanike ja maaomanikke. Nende struktuur on palju suurem (kui põllumajandusnõukogul – BNS)“, – ütles üks organisatsiooni juhtidest.

„Me oleme jõudnud punkti, kus platvorm, mis on tootnud hulga noori talunikke, tahetakse hävitada omandatud huvide nimel“, – lisas ta.

Eglė Markevičiūtė, Leedu Perefarmide Liidu esimees, ütles, et noored põllumajandustootjad „kardavad rääkida, sest nad kardavad, et nendega võidakse tegelda“.

„Me oleme kõige väiksemad, kõige tundlikumad, kõige haavatavamad. Meie hääl oleks väga vähe kuuldav ilma PFAdeta, (...) nad on meile eluliselt olulised“, – ütles Leedu noorte talupidajate ja noorte liidu president Rūta Jurgaitė. Ta ütles, et EKA annab nõu noortele, kes soovivad alustada põllumajandusega.

Neljapäeval kohtub EKA Leedut külastava Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja toidu volinikuga Christopher Hanseniga, kes esitab oma kommentaarid.

Kontrolliamet on varem tunnistanud, et EKA tegevust rahastatakse ajaloolise traditsiooni kohaselt ja et koja tegevust reguleeriv seadus, mida ei ole pärast selle vastuvõtmist 1997. aastal muudetud, ei täpsusta konkreetseid ülesandeid, mille jaoks riigieelarvelisi vahendeid eraldatakse.

Tollal väljendas Riigikontroll pärast 2017. aasta riigiauditit kahtlusi, kas EKA poolt läbiviidud meetmele "Põllumajandustootjate enesejuhtimise tugevdamine" eraldatud 364 000 eurot riigieelarvelistest vahenditest on kasutatud sihipäraselt ja on toonud reaalset kasu.

Kaasaegne riigikontroll väljendas kahtlust, et 2017. aasta riigiauditi tulemusena on riigieelarvest eraldatud 364 000 eurot kasutatud sihipäraselt ja toonud reaalset kasu.