Traktorid Varssavis ei ole protest, vaid diagnoos Leedule. Miks pole poolakad enam õnnelikud? (VIDEO)

Neljapäeva õhtul liikusid Varssavisse Poola põllumeeste traktorikonvoid ja reedel on pealinnas kavas suur "Stop Mercosur" protest. Tegemist ei ole üksiku protesti või emotsionaalse väljapurskega, vaid selge diagnoosiga mitte ainult Poola põllumajanduse, vaid kogu Kesk- ja Ida-Euroopa põllumajanduse süvenevatest struktuuriprobleemidest. Need protsessid mõjutavad otseselt Leedut, mille põllumajandussektor tegutseb samal turul ja seisab silmitsi väga sarnaste probleemidega.

Kümned, mõnel hinnangul isegi sajad traktorid Opole, Olesnica ja teistest piirkondadest on käivitanud oma mootorid ja liikunud pealinna poole. Põllumajandustootjate endi sõnul ei lähe ärinumbrid enam kokku: sissetulekud vähenevad, samas kui kulud on endiselt suured, ning vaja on põhjalikku muutust. Korraldajate sõnul võib Varssavis protestiga liituda mitu tuhat talunikku ning liikumine lisandub 2024. aasta massiivsetele teede blokaadidele, milles osales üle 150 000 taluniku üle kogu riigi.

Reede hommikul hakkas politsei piirama traktorkolonnide liikumist pealinna lähistel. Teekolonnide korraldajad teatasid sellest, juhtides tähelepanu sellele, et Varssavi sissesõitudele on püstitatud ajutised liiklusmärgid, mis keelavad raskete põllumajandusmasinate sisenemise linna. Põllumehed ise loodavad siiski, et vähemalt osa neist jõuab pealinna ja teeb oma nõudmised avalikult teatavaks.

Et rahulolematuse majanduslikud põhjused on selged ja põhjendatud. Poola statistikaameti (GUS) andmetel on 2023. aastal teravilja ostuhinnad Poolas langenud umbes 30–40 protsenti võrreldes 2022. aasta tipptasemega. Nisu hind on mõnel kuul langenud umbes 185 euroni tonni kohta, samas kui paljudes põllumajandusettevõtetes oli tegelik tootmiskulu 210 eurot tonni kohta. Teisisõnu on mõned põllumajandustootjad olnud sunnitud oma toodangut alla omahinna müüma. Seda raskendas asjaolu, et kulud olid endiselt kõrged: väetiste hinnad olid küll 2022. aasta rekordtasemest madalamad, kuid siiski 40–60 protsenti kõrgemad kui enne pandeemiat, samas kui kütuse, elektri ja tööjõu hinnad olid viimase viie aasta jooksul tõusnud keskmiselt 25–35 protsenti.

2024–2025 on põllumajandustootjate jaoks muutunud veelgi keerulisemaks. Nisu hinnad rahvusvahelistel börsidel jäid ülepakkumise ja nõrgema nõudluse tõttu surve alla. 2024. aasta lõpus ja 2025. aasta alguses kõikusid nisu hinnad Poola siseturul sageli vahemikus 170–180 eurot tonni kohta, kusjuures mõned tehingud toimusid isegi madalamal tasemel. See on tähendanud, et hinnad on eemaldunud tegelikest tootmiskuludest ja põllumajandusettevõtete finantsolukord on veelgi halvenenud. Paljude põllumajandustootjate jaoks on see muutunud pigem struktuurseks probleemiks kui ajutiseks raskuseks.

Hindade langusele on otseselt kaasa aidanud ka Ukrainast pärit impordi järsk suurenemine. Aastal 2023 imporditi Poola üle 4 miljoni tonni Ukraina teravilja, võrreldes vähem kui 1 miljoni tonniga aastas enne sõda. Sellised kaubavood ei ole mitte ainult langetanud hindu siseturul, vaid on viinud ka ladustamiskriisini; põllumajandustootjate organisatsioonide hinnangul jääb mõnes piirkonnas kuni 20–25 % saagist müümata isegi kuid pärast saagikoristust. See ei ole probleem ainult Poolas – sarnaseid protsesse on täheldatud ka Leedus, eriti ajal, mil piirkondlikul teraviljaturul oli ülejäägi efekt.

Teiseks tõsiseks mureallikaks on Euroopa Liidu kavandatav kaubandusleping Mercosuri riikidega. Avalikult arutatud läbirääkimiste eelnõu kohaselt võiks EL lubada kuni 99 000 tonni veiseliha aastas vähendatud tariifidega, samuti märkimisväärseid koguseid kodulinnuliha, suhkrut ja etanooli. Poola põllumajandustootjad märgivad, et Lõuna-Ameerikas on põllumajandustootmise kulud sageli 20-30% madalamad kui ELis ning keskkonna-, pestitsiidi- ja loomade heaolu standardid on palju leebemad. Nende sõnul tekitab see olukord ebavõrdset konkurentsi turul, kus Poola toodab aastas umbes 35 miljonit tonni teravilja ja on üks tähtsamaid toiduainete tarnijaid ELi siseturul. Leedu jaoks, mille põllumajandussektor on samuti tugevalt ekspordile orienteeritud, võivad sellised muudatused tähendada täiendavat hinnasurvet ja veelgi suuremat ebakindlust.

Selles arengus on ka selge sotsiaalne mõõde. Poolas töötab põllumajanduses umbes 1,3 miljonit inimest ja üle 40% riigi elanikkonnast elab maapiirkondades. See tähendab, et põllumajandusettevõtete majandusprobleemid kanduvad paratamatult üle piirkondlikule tööhõivele, kohalikele ettevõtetele ja demograafilistele suundumustele. Sarnane olukord on ka Leedus, kus maapiirkonnad on juba praegu silmitsi rahvastiku vähenemise, teenuste puudumise ja kasvava sotsiaalse tõrjutusega.

Põllumajandustootjad hoiatavad, et ilma stabiilse, prognoositava ja majanduslikult usaldusväärse poliitikata on väikesed ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtted sunnitud turult lahkuma. Pikas perspektiivis tähendab see tootmise suuremat kontsentreerumist, suurenevat sõltuvust impordist ja nõrgeneb piirkondlik elujõulisus.

Poola traktori marss Varssavisse on osa laiemast Euroopa kontekstist – 2024– 2025. aastal on vähemalt 15 ELi riigis registreeritud põllumajandustootjate proteste. See näitab, et probleem ei ole isoleeritud ega ajutine. Traktorid Varssavis täna – see ei ole lihtsalt müra, vaid hoiatus. Leedu jaoks jääb lahtiseks küsimus: kas see signaal jääb õigeaegselt kuuldavaks või liiguvad sarnased kolonnid ka meie teedel?

Leedu Vabariigi välisministeerium teatas, et ELi-Mercosuri leping on põhimõtteliselt heaks kiidetud. Ka põllumajandusministeerium, mida juhib Andrius Palionis, ei ole lepingule vastuväiteid esitanud ja on esitanud Euroopa asjade komisjonile avalduse.