Hollandi lilletööstus tegeleb pestitsiidide keerulise probleemiga
Maailma suurimal lilleturul Amsterdami lähedal vaatab Margriet Mantingh lillede ridu, mis ulatuvad nii kaugele kui silm ulatub, ja näeb üht hiiglaslikku kimpu taimekaitsevahendeid.
Hollandlased on alati olnud rahvusvahelised liidrid lillekasvatuses, kuid see sektor on sattunud üha suurema kontrolli alla pestitsiidide pärast, mida nad oma põldudele pritsivad.
Hollandlaste juhtpositsiooni kaitsmine on oluline, et nad oleksid eeskujuks, sest tööstusharu on sattunud üha suurema kriitika alla, ütles Hollandi pestitsiidivastase rühma PAN-NL president Mantingh.
Kaaslane Mantingh ütles, et Hollandi pestitsiidivastase rühma PAN-NL president.Ha tema organisatsioon avaldas hiljuti uuringu, millest selgus, et enamik lillepoodides, supermarketites või internetis müüdavatest kimpudest on pestitsiididega täidetud. Lilli pritsitakse mürgise kokteiliga, mis võib põhjustada vähki, mõjutada hormoone ja vähendada viljakust.
„Pärast 13 lillekimbu testimist leidsime 71 erinevat pestitsiidi, millest kolmandik olid Euroopa Liidus keelatud ained, Lilledest leiti jälgi insektitsiididest ja fungitsiididest – mõned neist on keelatud „sest need on inimestele väga mürgised“, rõhutas ta. „Muud haigused“ Pestitsiididega pritsitud lillede teema jõudis Prantsusmaal pealkirjadesse pärast seda, kui väike tüdruk suri leukeemiasse, mis oli seotud kokkupuutega kemikaalidega, millega tema ema, kes töötas rasedana lillepoes, oli kokku puutunud. Prantsusmaa tarbijarühm &bquo;UFC Que Choisir“ on samuti väljendanud muret lõikelillede pestitsiidisaastuse pärast ja hoiatanud lillede müüjate ohtude eest. Hollandi pealinna lähedal Aalsmeeris sõidavad kümned töölised maailma suurima lilleturu ümber elektrirolleritega. Selle „Royal FloraHolland“ kontsern, mis asub siin, müüb aastas umbes üheksa miljardit lille ja selle aastakäive on umbes 5,2 miljardit eurot. Suurem osa toodangust eksporditakse peamiselt Saksamaale, Ühendkuningriiki ja Prantsusmaale. Hollandi ettevõtted impordivad igal aastal umbes kolm miljardit lille Aafrikast, peamiselt Etioopiast ja Keeniast, ütles „Royal FloraHolland“ pressiesindaja Michel van Schie. Ta ütles, et pestitsiidieeskirjad on kehtestatud selle riigi poolt, kus lilled kasvatatakse, nii et sageli kehtivad erinevad standardid. „Aafrikas on erinevad haigused kui Euroopas. See tähendab, et nende haiguste vastu võitlemiseks on vaja erinevaid tooteid," ütles ta. Probleem on see, et need lilled jõuavad siis Euroopa turule, leiavad sellised rühmitused nagu „UFC Que Choisir“ ja PAN-NL. Euroopa Liidus ei ole seadusi, mis piiraks pestitsiidide kasutamist lõikelilledel, millest 80% imporditakse riikidest, kus on endiselt lubatud kasutada väga mürgiseid aineid, ütles PAN-NL president Mantingh. Kui ELis on olemas seadused, mis piiravad pestitsiidide kasutamist puu- ja köögiviljade puhul, puuduvad sellised õigusaktid lillede kohta, rõhutas ta. „Täiuslikud lilled“ Noorte prantslanna surm on avaldanud mõju Hollandis. Hollandi lillekaupmeeste ühendus VBW on koos põllumajandusministeeriumiga kutsunud oma liikmeid üles kasutama kindaid ja pesema alati käsi pärast nende kauplustesse toimetatud lillede käitlemist. Järgmisest aastast nõuab „Royal FloraHolland“ kasvatajatelt jätkusuutlikkuse sertifikaati, mis võimaldab ametiasutustel kontrollida kasutatud pestitsiidide kogust. „Prantsuse juhtum on kohutav ja isegi kui me ei tea täpselt, mis juhtus, peame tagama, et asjad oleksid alati võimalikult ohutud“, – ütles VBW juht Marco Maasse. Seda sõnul ei kujuta ükski Hollandis müüdud kimpudest ohtu avalikkusele, „sest neid lihtsalt ei lubataks müüa“. Kumbki mees ja Margriet Mantingh on ühes asjas ühel meelel: nende riik peab maailma liidrina olema eeskujuks.
„Me peame paremini aru saama, millised (pestitsiidide) jäägid jäävad tootesse, kui see tuleb kasvatajalt või kui see jõuab Hollandisse“, – ütles Maasse.
„Kogu ahelat saaks sellest vaatenurgast parandada“, – lisas ta.
Andash; „kliendid tahavad – – ka talvel täiuslikke lilli ja taimi.
Maasse'i sõnul on aga „kliendid tahavad – – ka talvel.
