EL kavatseb karistada selliste toiduainete importi, mis ei vasta tema standarditele – sellest teatatakse kolmapäeval avaldatavas uues põllumajanduspoliitika ülevaates, mille eesmärk on rahustada Euroopa põllumajandustootjaid, kes seisavad silmitsi ülemaailmsete kaubanduspingetega.

Euroopa Komisjon on kavas avalikustada uus tegevuskava sektori jaoks, mis hoolimata sellest, et see neelab kolmandiku bloki eelarvest, on pikka aega pahaks pannud Brüsseli liberaalset lähenemist kaubandusele.

Põllumajandustootjate protestid kestsid eelmisel aastal kuid, kus põllumajandustootjad, keda vihastasid regulatiivsed kohustused, sissetulekute vähenemine ja vähem reguleeritud välismaiste konkurentide ebaaus konkurents, viskasid mune, pritsisid sõnnikut ja blokeerisid Belgia pealinna tänavaid.

Põllumajandustootjate protestid kestsid mitu kuud, kuna nad olid vihased regulatiivsete kohustuste, sissetulekute vähenemise ja vähem reguleeritud välismaiste konkurentide ebaausa konkurentsi tõttu.

Konsulteerides põllumajandustootjate lobistide ja keskkonnaalaste valitsusväliste organisatsioonidega, lubab "Põllumajanduse ja toidu visioon" lahendada vähemalt osa neist muredest.

Selle tagamiseks, et põllumajandussektor ei satuks ebasoodsasse konkurentsiolukorda, püüab komisjon "ühtlustada imporditud toodete tootmisstandardeid rohkem", seisab eelnõu tekstis.

Brüssel on eriti tähelepanelik, et kõige ohtlikumad pestitsiidid, mis on ELis tervise- ja keskkonnakaitselistel põhjustel keelatud, ei satuks Euroopasse tagasi imporditud toodete kaudu.

Projektis ei täpsustata selle eesmärgi saavutamise ajakava ega ka seda, milliste toodete või riikide suhtes seda kohaldatakse.

„Selle visiooni esimene ülesanne – on vähendada pingeid ja rahustada kõiki osapooli“, – ütles Lucas Vernet mõttekojast „Farm Europe“, märkides, et tekst on „äärmiselt ettevaatlik“.

Võimalus keelata teatud import võib tekitada pahameelt välismaal, eriti kaubanduskonflikti kontekstis.

„Financial Times“ teatas sel nädalal, et USA põllukultuurid, näiteks sojaoad, võivad sattuda sihtmärgiks pärast seda, kui president Donald Trump teatas tariifidest, mis võivad tabada Euroopa eksporti.

Euroopa põllumajandustootjad olid mures ka Ladina-Ameerika „Mercosuriga“ sõlmitud kaubanduslepingu pärast, mille komisjon allkirjastas detsembris.

„Paradigmamuutus“

Dokumendi eelnõus lubatakse reformida ka ELi ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP), vähendada bürokraatiat ja suunata suured toetused ümber põllumajandustootjatele, kes neid kõige rohkem vajavad.

See viitab sellele, et Brüssel loobub praegusest süsteemist, mis arvutab rahalist toetust vastavalt põllumajandusettevõtte suurusele ja soosib suuri maaomanikke.

„See on väga oluline,– ütles Celia Nyssens-James Euroopa Keskkonnabüroost, mis koondab aktiviste, märkides, et lõviosa läheb praegu vähemusele põllumajandustootjatele, kes „ei pruugi raha vajada“. See on paradigma muutus.

EL toetab põllumajandust, et tagada, et piisavalt toitu toodetakse taskukohase hinnaga ja et põllumajandustootjaid premeeritakse looduse eest hoolitsemise eest. Need toetused on suured ja väga hinnatud sellistes põllumajandusriikides nagu Prantsusmaa, Iirimaa ja Ida-Euroopa, kus põllumajandustootjatel on suur poliitiline mõju.

Liidu 2021–2027. aasta eelarves on põllumajanduse jaoks ette nähtud umbes 387 miljardit eurot.

Nõupidamised ühise põllumajanduspoliitika järgmise etapi üle 2028–2034 on üks tundlikumaid teemasid detsembris alanud ELi juhi Ursula von der Leyeni teisel ametiajal.

Kavas on suurendada noorte põllumajandustootjate rahastamist, samuti nende põllumajandustootjate rahastamist, kes aitavad kaasa keskkonnakaitsele või töötavad "ebasoodsate looduslike tingimustega" piirkondades.

Dokument ei anna mingit teavet selle kohta, kuidas uus süsteem võiks toimida.

See eesmärk on ka lihtsustada väikeste ja keskmise suurusega põllumajandustootjate juurdepääsu rahastamisele, optimeerides "kontrolli ja tingimusi".

Selgitavalt kutsutakse 27 riigi blokki üles vähendama sõltuvust ja mitmekesistama tarneahelaid. Eriti murettekitav on väetiste import Venemaalt.

Bloki andmetel andis põllumajandus 2023. aastal 1,3% ELi SKPst. 2023. aastal töötas Euroopa põllumajandus- ja toiduainesektoris 30 miljonit inimest, mis moodustab 15% kõigist ELi töökohtadest.