Albaania põllumajandustootjate eesmärk on varustada Euroopat eksootiliste puuviljadega

Kliima muutudes hakkavad Albaania põllumajandustootjad kasvatama eksootilisi puuvilju Euroopa turu jaoks – kannatuslille vilju, guajaavid, draakonipuu, sarvedega melonid. Pikaajalise agronoomi Irakli Škoza väike talu Kesk-Albaanias – nagu paradiisiaed Aadria mere ääres päikese all. Kuna temperatuur tõuseb aasta-aastalt, ütles 75-aastane mees, et ta mõtles 2019. aastal mitmekesistada, kuigi tema eakaaslased oleksid juba ammu pensionile läinud.

Esialgu tõi ta Aafrikast ja Ameerikast seemneid ja külvas neid kahe hektari suurusele maatükile. Selgus, et kõik taimed kohanesid hästi kohaliku sooja kliimaga.

Rannikul asuvas Divyake piirkonnas on palju hektareid põllumaad. Kunagi asusid seal Albaania suurimad teraviljavarud. Tänapäeval kasvatavad põllumehed köögivilju ja arbuusid kohalikule turule ja ekspordiks. 

Soojendav planeet

Aja jooksul on talud pidanud võitlema üha tõusva temperatuuri ja kasvava tööjõupuudusega – kümne aastaga on 2,7 miljoni elanikuga Balkani väikeriigi rahvaarv kahanenud 400 000 inimese võrra.

„Eksootilised puuviljad vajavad vähem vett ja hooldust, seega on tootmiskulud väiksemad“, – ütleb I. Škoza.

Albaania vahemereline kliima, mida iseloomustavad kuumad ja kuivad suved ning pehmed talved, on muutunud globaalsete soojenemisprotsesside tõttu.

2022. aastal läbi viidud uuring prognoosis, et sajandi lõpuks tõuseb Lääne-Balkani riikide keskmine temperatuur 3,5-8,8 kraadi Celsiuse järgi, kui jätkub mõõdukas kuni kõrge kasvuhoonegaaside heide.

„Kuumalained kahjustavad tõenäoliselt saagikust, eriti Albaanias, kus suvine keskmine temperatuur on kõige kõrgem, ütlevad Leibnizi üleminekumajanduste põllumajanduse arengu instituudi teadlased Daniel Müler ja Max Hofmann.

Põllumajandus, metsandus ja kalandus andsid 2020. aastal 19% Albaania sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Muudatus ei pruugi aga olla katastroofiline, ütles proua Škoza, kui inimesed kohanevad ja kasutavad selle eeliseid. Albaania põllumajandustootjad peaksid tema sõnul kasutama soodsat kliimat ära, et kasvatada palju eksootilisi puuvilju.

„Need puuviljad on Euroopa turul väga nõutud, kuid need tulevad kaugelt – Ladina-Ameerikast, Kagu-Aasiast, Uus-Meremaalt, Austraaliast“, – märgib põllumajandustootja.

Eksootiliste puuviljade Euroopasse toomine ei ole ainult rahaliselt kulukas. Agronoom Altin Hila sõnul on odavam ja värskem tuua puuvilju Albaaniast.

Vasil Nikolovski, Põhja-Makedooniast pärit tootmisjuht, kes on mitu aastat seal töötanud, märkis, et Euroopa turgudel müüdavad papaiad korjatakse veel toorelt ja tuuakse seejärel mandrile kunstlikult küpsema. Siin saavad nad küpseda puudel," ütles ta.

„Albaania on võimeline rahuldama Euroopa turu vajadusi. Eksootiliste puuviljade ekspordiga võiks riik saavutada 100-200 miljoni euro suuruse käibe aastas," lisas juht.

Kõrge saagikus

I. Škoza tarnib juba praegu Euroopa turgudele draakonivili, kannatuslille vilju ja nn melonipirni (siilipirn), mis on pärit Ladina-Ameerikast.  Koos teiste Divjaki piirkonna põllumajandustootjatega saatis ta hiljuti 30 tonni Aafrika sarvemeloneid Horvaatiasse ostjatele. Ja tänavune saak paistab olevat rikkalik," ütles ta, vaadates pungi õisi draakonipuu õitel.

Põllumees Lulzim Bullari on alustanud kiivikasvatust 55 kilomeetri kaugusel läänes, Albaania suuruselt neljanda linna Elbasani lähedal. "Me ei kurda kõrgete temperatuuride üle, viimased kaks aastat on olnud kiivi kasvatamiseks õnnistuseks," ütles ta AFP-le 40 hektari suurusel viljapargil seistes.

Kiivipuu kasvatamine on olnud õnnistus," ütles ta AFP-le.

Vähemalt kõik härra Bullari kiivid lähevad Šveitsi ja Hollandisse. Põllumajandustootja on hiljuti eraldanud 15 hektarit ka Põhja-Aafrikast pärit viigipuude kasvatamiseks. Need puud on eriti vastupidavad mahedale talvekliimale. "Õnn naeratab vapratele, aga sa pead jooksma, et seda püüda," ütles albaanlane.