Seimi revisjonikomisjon, olles võtnud teadmiseks ettevõtja taotluse hinnata konkurentsinõukogu poliitika mõju ettevõtlusele ja ettevõtluskeskkonnale Leedus, arutas nõukogu praktikat maksimaalsete trahvide määramisel.

Komisjoni liige Artūras Zuokas märkis, et potentsiaalselt vigane trahvide praktika on programmeeritud nõukogu tulemuslikkuse hindamiskriteeriumidesse. Selle näitena märgiti nõukogu 2023. aasta tegevusaruandes, et 1 euro riigieelarvest tõi peaaegu 6 eurot oodatavat kasu tarbijatele, samas kui 2021-2023. aasta keskmine otsene oodatav aastane kasu tarbijatele oli 16,7 miljonit eurot. Selline hindamiskriteerium soodustab ainult karistamist, ja seda nii palju kui võimalik," ütles Zuokas. Nõukogu peaks aitama ettevõtteid, mitte püüdma koguda trahvidest võimalikult palju raha. Ettevõtjate rikkumiste eest trahvide määramisel tuleb eelkõige järgida ratsionaalsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Ettevõtjate ebakorrektsete tegevuste eest ette hoiatamine, soovituste andmine ja neile puuduste kõrvaldamise võimaldamine aitaks vältida vastasseisu riigiasutuste ja ettevõtjate vahel, rõhutas komitee esimees Artūras Skardžius.

A. Zuokas tõstatas ka konkurentsinõukogu tõhususe küsimuse. Komitee liige illustreeris, et 2023. aastal töötas Leedu konkurentsinõukogus umbes 68 inimest, Eestis aga 37 töötajat, kes täidavad lisaks energiahindade regulaatori ülesandeid. Leedus täidab seda tööd riiklik energeetikasektori reguleeriv nõukogu, kus töötab umbes 200 inimest.

Komisjon otsustas paluda konkurentsinõukogult täiendavat teavet ja võtta see küsimus komisjoni istungi päevakorda.