Liitu pühapäeval ja esmaspäeval tabanud torm põhjustas riigi põllumajandustootjatele miljonite eurode ulatuses kahju, ütles Martynas Rusteika, Saksa investeerimisfondi „Vereinigte Hagel“ filiaali „VH Lithuania“ juht Martynas Rusteika.

„Me räägime miljonitest (eurodest – BNS), ei ole selge, mis on miljonite arv, kuid fakt on, et see on miljonid, ja mitte ainult üks, ja mitte kaks, ja mitte kolm. Me näeme, et see arv kasvab pidevalt. (...) Kõige hullem on see, et nii palju, kui me hindame (kahjusid – BNS), tuleb ikka järgmisel päeval juurde," ütles neljapäeval uudisteagentuurile BNS iga kolme hektari saaki kindlustava ettevõtte juht M. Rusteika.

Seda sõnul on ta saanud teateid kahjude kohta 70 000 hektarilt – peaaegu kolmandik kindlustatud põllukultuuride pindalast – mis ei ole veel koristatud.

„Enamus sellest, umbes 60% saagist on juba sarnaselt koristatud, nii et sellest osast 40% (me saame teateid – BNS). (...) Aga need ei ole lõplikud arvud, eile oli veel 36 000 koristatud. See ei ole ainult hektarite küsimus, nüüd näeme 70 tuhat hektarit, nii et see arv suureneb, sest loomulikult ei saa põllumehed korraga aru anda, nad peavad ise välja selgitama," ütles Rusteika.

Akmenė, Radviliškise, Joniškise ja Vilniuse rajooni omavalitsused on viimastel päevadel tabanud tormi mõjude tõttu kuulutanud välja erakorralise seisukorra.

Vilmantas Vitkauskas, riikliku kriisireguleerimiskeskuse (NCMC) juht, ütles neljapäeval, et Trakai, Prienai, Šiauliai, Šakiai, Širvintai ja Šalčininkai rajoonides on samuti otsustatud suurõnnetuse olukord.

Põllumajandusnõukogu esimehe Ignas Hofmanase sõnul ootavad põllumehed, et erakorraline olukord kuulutatakse välja üleriigiliselt.

„See on juriidiline fakt, mis vabastab põllumehed mõnest kohustusest, mõnest tähtajast, näiteks riikliku makseasutuse ees, sest põllumeestel on palju kohustusi. Samamoodi on eraviisiliselt – ettevõtete vahelised ostulepingud, laenude tagasimaksmine“, – ütles I. Hofmanas BNS-ile. 

I. Hofmanas ja M. Rusteika ütlesid, et taliraps oli tormi ajal kõige enam kahjustatud põllukultuur, mõnes piirkonnas kaotasid põllumehed kuni 90 protsenti saagist. 

„Me näeme, et taliraps on kõige rohkem kannatanud. Kindlasti on nendega probleem, sest oli väga tugev vihm ja raps oli juba küps, suured vihmahood, tugev tuul, nii et raps oli veel üksteise lähedal ja nii see murenes, ja samal ajal oli ka vihmahood, suured tilgad, – ütles härra Rusteika. 

„See sõltub väga palju sellest, milline on hiljem ilm, sest kas me saame need kokkukukkunud saagid koristada või mitte. Kui lähipäevil on hea ilm, siis jah, kahju väheneb, aga kui hiljem hakkavad jälle vihmad sadama, siis on kahju veelgi suurem," rõhutas Hofman.

M. Rusteika lisas, et pärast tormi olid põllumehed eriti mures ka teraviljasaagi pärast, kuid tundub, et suuri kahjusid siin ei tohiks olla.

„Mis puudutab nisu, siis võib öelda, et kahjum ei ole hetkel märkimisväärne, 1-3 protsenti, sest päikese ja tuulega sai olukord väga hästi korrigeeritud, sest viljad ei raputanud maad, sest need olid piisavalt kuivad," ütles Rusteika. 

Kõik see, rõhutas Hofman, tähendab, et kuigi saak on tõenäoliselt edukas, langeb teravilja kvaliteet järsult, mis tähendab põllumeestele väiksemat sissetulekut. 

„Oluline on mainida, et sellised vihmad kahjustavad teravilja kvaliteeti. (...) Teravili kaotab kvaliteeti, ja kui me räägime nisust, siis kaotab ta valku, kaotab gluteeni, kaotab oma kuivmassi ja see tähendab, et tera on madalama kvaliteediga, madalama kvaliteediga. (...) Mida madalam on teravilja kvaliteet, seda vähem ostetakse seda, mis mõjutab põllumajandustootjate sissetulekut," ütles põllumajandusnõukogu president. 

Rusteika sõnul kannatasid kõige rohkem kahju Leedu põhjaosa põllumajandustootjad. 

„Lõuna-Leedus sadas rohkem, kuid sealsed põllumajandustootjad kannatasid vähem, sest paljud põllud olid juba koristatud. (...) Me näeme üha rohkem teateid Leedu keskosast, Kėdainiai poolelt, ja Raseiniai on tõesti hädas. Siis põhjast, kus meil oli tõesti kõige rohkem teateid, see oli loode- ja põhjaosas, seal Läti piiri ääres," ütles ta.

„VH Lietuva“ oli 2023. aasta novembri seisuga kindlustanud 96% kindlustatavast saagist. Rusteika sõnul kindlustab ettevõte praegu umbes 560 hektarit põllukultuure.

2023. aastal maksis ettevõte põllumajandustootjatele välja üle 20 miljoni euro, mis on veerandi võrra rohkem kui 2022. aastal (15 miljonit eurot).