Uuring: pooled leedulased on oma rahalise olukorra suhtes optimistlikumad kui eestlased või lätlased
Balti riikides läbi viidud uuring näitab, et leedulased on võimalikeks finantsprobleemideks veidi paremini valmis kui lätlased ja eestlased, kuid olukord on siiski murettekitav. Võrreldes Balti riikidega on leedulased endiselt kõige optimistlikumad – koguni 53% väidab, et neil on piisavalt sääste, et katta oma kohustusi kuue kuu jooksul. Lätis on nii 41% elanikkonnast, Eestis – vaid 38%.
Andash; uuring näitab, et kuigi märkimisväärne osa inimesi usub, et neil on piisavalt sääste, tunnistavad nad, et neil oleks raske toime tulla ootamatu sissetuleku kaotuse korral.
P>Andash; need arvud ei pruugi tähendada tegelikku kindlustunnet.Juba 14% Leedu vastanutest tunnistab, et kui nad kaotaksid töövõime kuueks kuuks, ei suudaks nad täielikult täita oma rahalisi kohustusi, näiteks hüpoteegi, üüri või kommunaalarvete maksmist. Samal ajal ütleb veel 26%, et neil oleks väga raske täita kõiki oma kohustusi. Kõige sagedamini põhjustab selliseid olukordi ootamatu terviseprobleem, näiteks tõsine vigastus või raske haigus, mis takistab inimesel töötamist ja toob kaasa regulaarse sissetuleku kaotuse.
Lätis seevastu ütleb koguni 22% elanikkonnast, et nad ei suudaks oma kohustusi täielikult täita, ja Eestis on see näitaja veelgi kõrgem: koguni 25%. Kuigi Leedu tundub statistiliselt tugevam kui naabrid, näitab olukord siiski, et iga teine inimene riigis ei oma jätkusuutlikku rahalist alust, mis võimaldaks tal kuus kuud ilma sissetulekuta stabiilselt ellu jääda. Sellistel juhtudel, kui säästud on ebapiisavad või puuduvad, võib õnnetusjuhtumite või raskete haiguste vastu kindlustamine olla elutähtis finantssammas.
Uuringust selgus ka, et kõigis kolmes Balti riigis on naised rahaliselt vähem kaitstud kui mehed. Leedus väidab 14% nii naistest kui ka meestest, et nad ei suudaks oma rahalisi kohustusi täita, kui nad kaotaksid töövõime, kuid naised on vähem kindlad, et nad suudaksid hakkama saada: vaid 24% on kindlad, et nad suudaksid hakkama saada, võrreldes 31%-ga meestest.
Kui vaatame andmeid eri vanuserühmade kohta, on kõige haavatavam rühm alla 29-aastased noored. Leedus väidab koguni 51% selle vanuserühma vastajatest, et neil oleks raske või võimatu oma kohustusi täita, kui nad kaotaksid töövõime kuueks kuuks. Lätis on see näitaja veelgi kõrgem: 61% ja Eestis 59%. Uuring näitab, et kõige haavatavamad ei ole mitte pensioniealised inimesed, nagu sageli arvatakse, vaid noored täiskasvanud, kes alustavad iseseisvalt, võttes endale rahalisi kohustusi, kuid kellel ei ole veel piisavalt sääste ega kindlustuskaitset.
Küsitluse käigus küsitleti 2025. aastal igas Balti riigis vähemalt 1000 inimest.
Küsitlus viidi läbi 2025. aastal.Küsitluse käigus küsitleti vähemalt 1000 inimest igas Balti riigis.
