Leedu Isamaaliidu-Kristlike Demokraatide partei (TS-LKD) esindajad teevad ettepaneku koguda täiendavaid vahendeid kaitse-eesmärkidel, parandades kasutamata riigimaad nii linnades kui ka piirkondades. Erakonna valitud esimees Laurynas Kasčiūnas ütleb, et riik peab mõtlema pikaajalistele ja jätkusuutlikele rahastamislahendustele, sest kaitsevõime säilitamine läheks maksma umbes 4% sisemajanduse koguproduktist (SKP).

„Kaitseplaneerimine on eriline, sest ei saa osta relvastust ja arvata, et ei pea selle eest hoolitsema. Selle ülalpidamine on kulukas, sest täielik operatiivvõimekus ei ole ainult relvad, vaid ka laskemoon, mis vananeb ja vajab väljavahetamist. See puudutab ka väljaõpet ja personali, infrastruktuuri ja õpperajatiste hooldamist," ütles Kasčiūnas teisipäeval ajakirjanikele.

K. Meil on 631 000 hektarit harimata maad

Leedus on Leedu parlamendi liikme Kazys Starkevičiuse sõnul veel sadu tuhandeid hektareid kasutamata riigi omandis olevat maad, mida võiks müüa või rentida.

Kaasys Starkevičiuse sõnul on Leedus veel sadu tuhandeid hektareid kasutamata riigi omandis olevat maad, mida võiks müüa või rentida.

„On veel ülejäänud maad, 104 000 hektarit, mis on täiesti registreerimata, vormistamata ja rendile andmata. Ja siis on veel 631 tuhat riigi omandis olevat mittemajanduslikku maad, mis sisaldab vormistamata teid, metsi, mis on registreerimata“, – selgitas ta.

Kasvatas ta.

Eesti saadik ütles, et riik võiks hankida lisavahendeid, müües enampakkumisel kuni 10 hektarit vahepealset riigi põllumajandusmaad ja osa metsaalust.

Seda sõnul võiks riik nendest allikatest kokku koguda umbes 2 miljardit eurot.

See ütles, et kokku võiks riik nendest allikatest koguda umbes 2 miljardit eurot.

„Üks projekt, mis on läbinud esitamisetapi, on minu ja minu kolleegi poolt Seimas registreeritud, et kuni 10 hektari suurused sekkuvad maatükid saaks müüa“, – märkis K. Starkevičius.

„Me oleme lisaks välja arvutanud, et on võimalik (müüa – ELTA) need nn kolhoosimetsad, millest osa on võtnud Riigimetsaettevõte, kuid on veel üks osa, mida võiks müüa ja saada raha nende metsade eest – üle poole miljardi euro“, – ütles ta.

V. Benkunskas: räägime vähemalt 1 miljardist eurost

Vilniuse linnapea Valdas Benkunskase sõnul on pealinnas suured kasutamata maavarad, mis müümise korral läheksid kaitsefondi. Ta ütles, et linn saaks sellise maa müügist kasu, sest ta ei peaks seda enam hooldama.

„Vilniuse puhul oleme teinud kaks väga lihtsat asja. Me oleme näinud, et praeguse regulatsiooniga on meil ka maatükid, mis kuuluvad riigile, kuid kui need ei ole kasutusel, siis on tegemist nn vahepealsete maatükkidega, mis seaduse järgi katavad kuni 4 hektari suuruse maa-ala," selgitas pealinna linnapea.

„Ettepanek on väga lihtne – vaadata määrus üle, suurendades oluliselt seotud kruntide omanike võimalust selliseid krunte osta“, – pakkus ta välja.

V. Benkunskas ütles, et teatud seadusemuudatused on vajalikud selleks, et linn saaks võimaldada maaomanikel osta sidusmaa krunte. Poliitik teeb ettepaneku laiendada linnade volitusi maakorraldusküsimustes.

„Võib-olla anda enampakkumised linnadele. Olen rääkinud kolleegidega teistest omavalitsustest ja usaldusisikutena pärast eelmisel aastal alanud maareformi teeme ettepaneku astuda järgmine samm ja anda maahaldus linnadele“, – ütles ta.

Majori hinnangul võiks riik ainuüksi Vilniuses kasutamata jäänud maatükkide müügist teenida umbes 1 miljard eurot.

„Arvutame, et ainuüksi Vilniuses saame 300 miljonit eurot sellest, mis meil praegu on, ja kui me võtame arvesse seda, mis on veel loendamata ja puhastamata, siis räägime vähemalt miljardist eurost,“,– märkis ta.

Jaanuaris kokku tulnud riigikaitse nõukogu (NDC) leppis, nagu varem teatatud, kokku, et ajavahemikul 2026-2030 eraldatakse kaitsele igal aastal 5-6 protsenti riigi sisemajanduse koguproduktist (SKT). 

Riigi riigipea Gitanas Nausėda ütles, et rahastamise tase peaks jääma nelja aasta jooksul 5,5%-le SKTst. Täiendavad eraldised on julgeolekunõukogu otsuse kohaselt vajalikud selleks, et 2030. aastaks moodustada Leedus armeedivisjon.

Seoses selle poliitika- ja julgeolekukomitee otsusega kutsus TS-LKD juhatus sotsiaaldemokraate üles võtma initsiatiivi ja uuendama parlamendiparteide vahelist julgeolekupoliitikat käsitlevat kokkulepet. Konservatiivid teevad ettepaneku, et dokument peaks sisaldama selget tegevuskava selle kohta, kuidas saavutada poliitika- ja julgeolekukomitee eesmärgid.

Reguleerivate erakondade esindajad on neid ettepanekuid vastu võtnud erinevalt. Peaminister Paluckas väitis, et sellistel abstraktsetel dokumentidel on vähe käegakatsutavat väärtust.

Riigikaitseminister Dovilė Šakalienė nõustus küll sellega, et poliitiliste jõudude konsensus kaitseküsimustes on oluline, kuid märkis samas, et sotsiaaldemokraadid ei tohiks teemaga kiirustada.

Üks eesistujariigi üks peamisi ettepanekuid kaitse rahastamise suurendamiseks – vahendite kaasamine majanduskasvust. 

Seda soovitakse saavutada, julgustades pensionifonde rohkem investeerima kodumaal, vähendades käibemaksu (VAT) mittekogumist ning suurendades majanduskasvu riigi välisvaluutareservide ja kodanike hoiuste suurema investeerimise kaudu, mida hoitaks spetsiaalsetel hoiukontodel ja mis maksaksid elanikkonnale intressi riigi poolt määratud määraga.

Valitsevate parteide ettepanekute hulgas on kaitse rahastamise – mehhanismid Euroopa Liidu (EL) riikide laiemaks ühislaenuvõtmiseks, kuigi selles meetmes ei ole ühenduses seni kokkulepet.

Viimase kaitsekokkuleppe allkirjastas enamik parlamendiparteisid juba 2022. aastal, kus poliitilised jõud kohustusid säilitama riigikaitse rahastamist vähemalt 2,5% ulatuses SKPst.

Vaaktsentristlik valitsus on oma programmis võtnud kohustuse rahastada riigikaitset vähemalt 3,5% SKPst. Detsembris suurendati aga riigikaitse laenulimiiti 800 miljoni euro võrra pärast 2025. aasta riigieelarve läbivaatamist. Seda arvesse võttes ulatuvad selle aasta kaitseotstarbelised eraldised 4%ni SKPst.