Klaipėda ringkonnakohus tunnistas kolmapäeval taluniku süüdi ettevaatamatus elu ohustamises pärast seda, kui tema küülik vigastas surmavalt meest.

Kohtu teadaande kohaselt mõisteti D.M. süüdi teise inimese elu kergekäeliselt äravõtmises, rikkudes seaduses sätestatud erilisi käitumisohutusreegleid.

Seaduse järgi on D.M. süüdi teise inimese elu kergekäeliselt äravõtmises.

Kohus mõistis naisele 4 aastat vangistust, mille täitmine on 2 aastaks tingimisi peatatud, kohustusega mitte lahkuda oma elukohajärgsest linnast (linnaosast) ilma süüdimõistetu üle järelevalvet teostava asutuse loata karistuse peatamise ajal.

Kohus otsustas samuti rahuldada osaliselt nelja kannatanu tsiviilnõuded ja mõista neile välja 53 000 eurot mittevaralist kahju ja 2740 eurot varalist kahju.

Kohus otsustas samuti rahuldada nelja kannatanu tsiviilnõuded ja mõista neile välja 53 000 eurot mittevaralist kahju ja 2740 eurot varalist kahju.

Süüdistus kohtuasjas esitati D. M. vastu pärast seda, kui tema poolt peetav härg põgenes 16. novembril 2023 umbes kell 13.00 Klaipėda linnaosas asuvalt karjamaalt (läbi lahti ühendatud elektrikarjuse), jooksis A. N. kodukanti, ründas ja vigastas A. N., kes viidi haiglasse ja suri kiirabis.

Kohus leiab, et D. M. süü tema suhtes toime pandud kuriteos on tõendatud.

Süüdistatav tunnistas end kohtus süüdimatuks ja väitis, et ta on tegelenud põllumajandusega üle 40 aasta ja et ta on oma karja piisavalt kaitsnud. Ta väitis, et ta ei tea, kes tõmbas elektrikarjuse välja. Talu ise ei kuulu tema sõnul talle, talle kuulub ainult maa. Kostja sõnul oli tema kariloomad, 10 mullikat ja üks härg, lahti, sest neid ei saanud kinni siduda.

Kohus leidis, et kostjal kui loomade pidajal oli kohustus tagada, et tema poolt peetavad loomad ei ohustaks inimeste elu ja ei läheks üksi väljapoole maad, kus neid hoitakse. 

Kohus leidis, et kostja kui loomade pidaja oli kohustatud tagama, et tema poolt peetavad loomad ei ohustaks inimeste elu ja ei läheks üksi väljapoole maad, kus neid peeti.

Kui kohtu ettekandes märgitud, on käesolevas asjas arvesse võetud asjaolu, et 8. augustil 2023, s.o 3 kuud enne kõnealust sündmust, oli kostjat halduskorras karistatud selle eest, et ta ei taganud, et kostjale kuuluvad lehmad ei väljuksid tema kinnistult, mille tagajärjel nad kinnistult lahkudes tekitasid kahju teiste inimeste varale.

„ Kohus märkis, et objektiivselt oli kostja tegu, nimelt Leedu Vabariigi loomade heaolu ja kaitset käsitleva seaduse ja Leedu Vabariigi munitsipaalelamute eluruumides loomade pidamise eeskirjade eiramine, A.N. surma põhjuseks, mis kujutab endast õiguslikult asjakohast põhjuslikku seost teo ja tagajärgede vahel ning et tagajärjed olid teo õiguspärase tagajärje “, nagu on märgitud kohtu teadaandes.

Karistuse määramisel võttis kohus arvesse asjaolu, et süüdistatav oli toime pannud kergemeelse ja lõpuleviidud kuriteo, ei olnud varem süüdi mõistetud, ei olnud käesolevas asjas oma süüd tunnistanud, talle oli sarnase kuriteo eest määratud halduskaristus ja ta oli talupidaja. Kohus võttis arvesse ka seda, et tema vastutuse osas puudusid kergendavad ja raskendavad asjaolud.

Estmõistetava kohtuotsuse võib edasi kaevata Klaipėda piirkonnakohtusse.