Põllumajandussektori (mitte)põlvkondade vahetus. Kes on süüdi
Liikuma nädala eest ütles Ramūnas Karbauskis, „Agrokoncerno“ omanik, tutvustades oma üht Euroopa suurimat ja moodsaimat lehmakasvatuskompleksi, oma Facebooki kontol, et „noorem põlvkond põllumajandustootjaid ei ole sellest põllumajandussektori üsna raskest valdkonnast vaimustunud ja et loomakasvatus kasvab kiiresti mitte ainult Leedus, vaid ka kogu maailmas“. Noor põllumajandustootja Ignas Saldys vastas sellele, et mitte entusiasmi puudumine ei takista noori põllumajandustootjaid sektorisse sisenemast, vaid juurdepääsu puudumine suurematele maa-aladele. Kas suured mehed tõesti takistavad noori põllumajandustootjaid?
Maa on...?
Noorte põllumajandustootjate sõnadele reageerides rõhutas Karbauskis, et Leedu statistikaameti andmetel on tõepoolest maad, mida saaks põllumajanduses kasutada.
„2023. aastal oli riigi harimata maa pindala umbes 320 tuhat hektarit. See vastab umbes 13% kogu põllumajandusmaast. Kesa hõlmab mahajäetud põlde, niite, karjamaid ja muid alasid, mida ei kasutata aktiivselt põllumajanduslikuks tegevuseks. Need andmed näitavad, et Leedus on märkimisväärne põllumajanduse arengupotentsiaal," ütles „Agrokoncerno“ juht.
Eimantas Eigirdas, noor põllumajandustootja, kahtleb samuti selles, et suured põllumajandusettevõtted kasvaksid väikeste arvelt. Ta usub, et igaüks laieneb ja kasvab vastavalt oma võimalustele.
„Kõigile peab olema piisavalt ruumi päikese all“, – Renata Vilimienė, Leedu keskmise suurusega piimafarmide assotsiatsiooni juht, ühineb põllumehega ja lisab, et noored põllumehed saavad kuidagi „maad kätte“.
...või mitte?
Leedu Põllumajanduskoja aseesimees Vytautas Buivydas märkis, et Leedu seaduses on sätestatud, et maa omandamisel on eelisõigus neil, kelle maatükid on kõrvuti ja lähestikku.„Selles küsimuses on kõik korras. Aga kui Leedus ei kehti 500 hektari piir, siis on võimalused uue saamiseks väga väikesed. Noored loevad ja vaatavad. Kui palju võimalusi on kellelgi, kes omab vaid 20 hektarit, saada uut maad ja kellelgi, kes omab tuhandeid hektareid," küsis Buivydas retooriliselt.
Teise olulise nüansi tõi Põllumajanduskoja aseesimees välja laenude kohta. Pangad ei taha noortele põllumeestele kergesti laenu anda. Nii et mõnikord, kui tekib võimalus maad osta, ei ole lihtsalt võimalik laenu saada.
Buivydas on kriitiline ka toetuste suhtes. Ühest küljest võivad need aidata, kuid teisest küljest – investeerimistoetuste puhul on liiga palju tingimusi ja kui teatud kriteeriumid ei ole täidetud, võidakse raha tagasi võtta.
Noored loevad
Põllumajanduskoja asepresident on veendunud, et põllumajandusse siseneda püüdvad noored on hästi ette valmistatud. Kahjuks võivad nad olla ettevaatlikud oma võimaluste suhtes, arvestades suurfarmide tõusu.
„Jääb mulje, et sisened monopoli, kus on vähe kasvuruumi,“ ütleb Buivydas. See on tema sõnul üks peamisi põhjusi, miks Leedu „ei tooda põllumajandustootjaid“ ja põllumajanduslikud elukutsed muutuvad vähem populaarseks.
Viitsepresident Vilimienė kordab tema arvamust. Ta väidab, et tänapäeva noored töötavad teisiti, on piisavalt julged, et võtta vastu väljakutseid ja uuendusi, kuid nad oskavad ka hästi arvutada. Seetõttu näevad noored, mis tasub ja mis mitte. Võib-olla ongi see põhjus, miks veidi rohkem noori põllumajandustootjaid valivad teraviljakasvatuse.
„Kui su nägu on noor – see on sajaprotsendiliselt teraviljakasvataja, ja kui su nägu on väsinud ja sa veel koosoleku ajal torkad, siis on see piimapõllumees. Ja te ei pea isegi küsima. Ma tõesti ei näe ühtegi noort piimakarjakasvatajat," kirjeldas R. Vilimienė olukorda Kupiškise rajoonis.
Eimantas Eigirdas, noor põllumajandustootja, kinnitab, et piimasektor ei ole noorte seas atraktiivne. Ta osaleb koos Leedu Piimaliiduga Euroopa piimandusnõukogus, kus osaleb 21 organisatsiooni 18 riigist, ja näeb sama probleemi ka teistes riikides.
„Noored ei taha piimatootmisega tegeleda. Kogu Euroopas peaks toimuma põlvkonnavahetus, kuid kahjuks on see vaid teraviljasektoris," tõdeb Eigirdas.
Business & mitte põllumajandus
„Ma kuulen, et noori talunikke napib, kuid tegelikult tehakse kõik selleks, et neid ei oleks olemas“ &ndashas ütleb Buivydas, lisades, et asi ei ole ainult maas, vaid ka suhtumises noortesse talunikesse üldiselt.
„Leedu vajab ettevõtteid, ta vajab suuri ettevõtteid, ta vajab nende tooteid, kuid neid ettevõtteid ei tohiks ehitada Euroopa rahaga. ELi investeeringud on mõeldud tõrjutuse vähendamiseks“, – jätkab oma mõtteid Leedu Vabariigi Põllumajanduskoja president. Tema sõnul puudub Leedus diferentseeritud abi.
Eigirdas tunneb samuti puudust. „Praegustes rahastamistingimustes ei ole keskmise suurusega põllumajandusettevõtetel lihtne suuremaks saada ja kui piimatootmine Leedus kasvaks, oleks see riigile kasulik“, – on noor põllumajandustootja veendunud.
„Kõik on hea, kui kõik on hea, aga ma olen alati terve tasakaalu poolt – väikesed, keskmised, suured talud. Aga kõik ei pea lüpsma seda Euroopa lehma – äri on äri ja äri peaks ennast ise ülal pidama“, – lõpetab V. Buivydas.
