ILTE kavatseb 2029. aastaks süstida Leedu majandusse 6 miljardit eurot

Riigiline Arengupank ILTE on astumas oma tegevuse uude faasi ja plaanib järgmise nelja aasta jooksul süstida Leedu majandusse 6 miljardit eurot, millest pool tuleb erainvestoritelt – rahvusvahelistelt finantsinstitutsioonidelt – võlakirjadelt ja muudest vahenditest.

„ILTEst saab arengupank, mis täiendab seega finantsturgu ja tegutseb seal, kus kommertspankadel puudub rahastamine“, – ütles rahandusminister Kristupas Vaitiekūnas esmaspäeval ajakirjanikele.

„Me loodame, et nelja aasta jooksul aitab ILTE mobiliseerida ja süstida Leedu majandusse umbes 6 miljardit eurot“, – ütles ta.

See on umbes poolteist korda suurem kui Euroopa majanduse elavdamise ja vastupanuvõime rahastamisvahend, mis lõpeb selle aasta sügisel ja mille abil loodetakse Leedu jaoks mobiliseerida kokku umbes 3,8 miljardit eurot.

Uue rahastamine annaks aastas umbes 1,5% riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKP).

Uue tegevusstrateegia kohaselt näeb ILTE ette neli peamist rahastamisvaldkonda – kaitsetööstuse tugevdamine, julgeolek ja energiasõltumatus, investeeringud konkurentsivõimelistesse, uuenduslikesse ettevõtlussektoritesse, sealhulgas põllumajandusse, sotsiaalsesse ja strateegilisse infrastruktuuri, eelkõige omavalitsustes, ning taastuvenergiasse.

Rahandusminister ütles, et need strateegilised valdkonnad on praegu peamised valdkonnad, kus rahastamine on eriti nappinud.

Projektide rahastamise uus etapp ILTE pangana plaanib alustada mais, kui sõlmitakse esimesed lepingud – teisisõnu hakkab pank sellest ajast alates rahastama projekte nii oma kapitaliga kui ka kaasrahastama projekte koos rahvusvaheliste finantsasutustega.

ILTE portfelli struktuur 2028. aastal on eeldatavasti järgmine: 29% kaitse- ja infrastruktuuri ning investeeringute rahastamine, 28% – investeeringud hoonete moderniseerimisse, mitme perega elamute renoveerimisse, 13% – käibekapitali rahastamine.

Kokku on kavas investeerida umbes 1 miljard eurot kaitse- ja infrastruktuuriprojektidesse.

Seekord on kavas investeerida umbes 1 miljard eurot kaitse- ja infrastruktuuriprojektidesse.

ILTE tegevjuhi Dainius Vilčinskase sõnul on arengupangal turul oluline roll, ainuüksi eelmisel aastal rahastas ta 1,2 miljardi euro ulatuses projekte.

„ILTE tegutseb Leedus arengupangana, rahastades neid majandussektoreid, kus esineb turutõrkeid. Eelmine aasta oli ILTE jaoks läbimurdeline aasta – rahastamine toimus peaaegu kolm korda suuremas summas kui 2024. aastal“, – ütles D. Vilčinskas ajakirjanikele.

Selle sõnul antakse ILTE rahastamine otselaenude ja garantiide kaudu.

Selle sõnul antakse ILTE rahastamine otselaenude ja garantiide kaudu.

ILTE-d haldava rahandusministeeriumi hinnangul on riigi turul praegu umbes 20 miljardi euro suurune rahastamislünk.

ILTE peadirektori Dainius Vilčinskase sõnul struktureeritakse ILTE ümber ELi arengupankade eeskujul, nii et see pigem täiendab turgu kui konkureerib riigi kommertspankadega, jagab riske erainvestoritega, tagab ELi vahendite tõhusama kasutamise ja viib ILTE tegevusala kooskõlla Euroopa Komisjoni (EK) nõuetega.

Teisisõnu hakkab ILTE tegutsema turukeskkonnas, kuid pigem makromajandusliku vahendina, et rahastada riskantsemaid turusektoreid, sealhulgas neid, kus kommertspankade panus puudub.

See tähendab ka seda, et ILTE ei jätka igapäevaste jaepangandusteenuste osutamist, näiteks hoiuste vastuvõtmist avalikkuselt.

„ILTE ei kavatse konkureerida eraõiguslike turuosalistega, ILTE (…) juhindub põhimõtetest, mille kohaselt kasvab majandus ja luuakse rohkem võimalusi nii ILTE-le endale kui ka erainvestoritele“, – ütles D. Vilčinskas.

Er rõhutas, et ILTE uue tegevusmudeli eesmärk ei ole luua „kunstlikku konkurentsi“ turul.

Seoses on ka ILTE HUBi, nõustamiskeskuse loomine, mis aitab rahastamisideedest konkreetsete projektide elluviimisel ja nende jaoks rahastamisallikate leidmisel. Sel viisil kavatseb ILTE kaasata aastas kuni 15 projekti, mis teeb kokku umbes 0,5 miljardit eurot rahastamist ja veel 550 miljonit eurot kolmandate osapoolte tagatisi aastas.

„See mudel on üle võetud ka Euroopa Investeerimispangalt, millel on samuti taotlejate abistamise tava (rahastamistaotluse – ELTA), mis on lihtsalt veel üks näide sellest, et ILTE on institutsioon, mis on ehitatud kõrgeimate Euroopa standardite järgi“, – ütles K. Vaitiekūnas.

Lisaks rahvusvaheliste finantsasutuste esindajad ILTE juhatuses

Muudetakse ka ILTE juhtimismudelit, et see vastaks rohkem panganduse juhtimisstruktuurile ja rahvusvaheliste järelevalveasutuste soovitustele.

ILTE, nagu ka teiste riigis tegutsevate pankade üle hakkab järelevalvet teostama Leedu Pank (BoL).

Kui ka teiste riigis tegutsevate pankade üle, hakkab järelevalvet teostama Leedu Pank (BoL).

Kui ka teiste riigis tegutsevate pankade üle.

„Turvalisuse ja läbipaistvuse meetmeid viimistletakse praegu“, – ütles rahandusminister.

Tugevdatakse ka järelevalve- ja rahapesuvastaseid kontrollimehhanisme – nõukogu liikmete arvu suurendatakse 7-lt 9-le, lisades sinna rahvusvaheliste finantsasutuste esindajad, luuakse uued nõukogu komiteed – audit, riskijuhtimine, tasustamine ja ametissenimetamine, ning on sõlmitud lepingud finantskuritegevuse uurimise teenistuse (FCIS) ja eriuurimisbürooga (OSA).

ILTE uut struktuuri arendatakse koos rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide, nagu Euroopa Investeerimispank, Põhjamaade Investeerimispank ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, kaasamisega.

Kasutatud on ka Euroopa Investeerimispank.

Uue ILTE järelevalvemudel peaks jõustuma 2027. aastal, pärast seaduse vastuvõtmist parlamendis.

ILTE rahastamisvõimekuse suurendamiseks on valitsus juba otsustanud suurendada panga lubatud kapitali 412 miljoni euro võrra 2026–2028. aastal üle 765,4 miljoni euro, kusjuures alates 2024. aastast suureneb kapital kolmekordselt.

Detsembris lansseeris ILTE ka oma esimese 112 miljoni euro suuruse rohelise võlakirja – investoritelt kogutud vahendeid kasutatakse riigi korterelamute renoveerimiseks. 

Esmakordselt Balti riikides on emiteeritud börsil noteeritud roheline võlakiri, mis on saanud kahelt rahvusvaheliselt reitinguagentuurilt („Fitch“ ja „Scope“) kõrgeima krediidireitingu AAA ning emissiooni krediidireiting on ka enne Leedu riigi krediidireitingut (A+).