I. Hofman: külmast mõjutatud põllumajandustootjad võivad järgmisel aastal oodata ELi hüvitist

Kevadkülmad on kahjustanud umbes 6000 hektarit riigi viljapuuaedadest ja marjakasvatusaladest ning põllumajandusminister Ignas Hofmanase sõnul on üle poole saagist täielikult hävinud. Tema sõnul võivad põllumehed siiski oodata, et nad saavad Euroopa Komisjonilt (EÜ) kahjude eest hüvitist alles järgmisel aastal.

„Juba algusest peale oli selge, et kahju saab olema tõsine, sest ebatavaliselt pikad külmad ja äärmiselt madalad temperatuurid, kohati kuni 10 kraadi alla nulli. Lõpuks on selgumas kahjustatud ala ulatus – peaaegu 6 tuhat hektarit viljapuuaedu ja marjaaiad on kannatanud kahju. Neist 4,5 tuhande hektari saak on täielikult hävinud," ütles hr Hofman saates "ELTA Corner".

Kui valitsus kuulutas mai lõpus külma tõttu välja erakorralise olukorra, avas see tee, et põllumajandustootjate kahjusid saaks hüvitada riigieelarvest ja arutada Euroopa toetuste üle.

Minister ütles, et see protsess võib võtta aega ja et aednikud ja marjakasvatajad võivad kahjude hüvitamisega oodata kuni järgmise aastani.

„Protsessid võtavad kahjuks aega. See oleks väga hea ja me töötame selle nimel, et nad saaksid vähemalt osa oma hüvitisest selle aasta lõpuks. Saame aru – kui nad on kannatanud kahju, siis ei ole neil sissetulekut ja põllumajandustootja peab lisaks elatisele ka talu ülalpidamiseks, õigeaegselt tööde tegemiseks ja isegi töötajate maksmiseks“, – selgitas I. Hofman.

„Teist osa hüvitisest ootaksin sellisel juhul juba järgmisel aastal. Siiski ei saa ma praegu midagi konkreetset öelda, sest me oleme alles protsessi alguses“, – lisas ta.

Ministri sõnul tuleks osa kompensatsioonist Euroopa Liidu (EL) kriisifondist, mis on avatud kõigile ELi liikmetele, seega ei ole mingit garantiid, et Leedu saab osa toetusest.

„Fond hüvitab kahjusid, mida põhjustavad külmakahjud, üleujutused ja kõik muud kliimakatastroofid. Saame aru, et fondi saavad taotleda kõik ELi riigid, seega püüame teha kõik võimalikult kiiresti enne fondi jagamist," ütles Hofmanas.

Hofmanni sõnul võis külm mõjutada kogu aasta saaki

I. Hofman ütles, et praegu kogutud andmed ei kajasta täielikku olukorda, sest kuigi mõned saagid hävisid täielikult, võisid kannatada ka praegu veel valmivad puuviljad, näiteks õunad ja pirnid.

Kaasa võis mõjutada ka vilju, mis on alles küpsemas.

„Lõplik kahju selgub sügisel, sest hooaeg on alles täies hoos – õitsemine on just lõppenud. Viljad kasvavad, siis peavad nad valmima ja siis saab kogu pilt nähtavaks," selgitas minister.

„Isegi kui viljad on korjatud ja kasvavad, on võimalik, et neid mõjutab külm, mis võib põhjustada muutusi või defekte, mis muudavad toote halvemaks ja odavamaks, ütles tööstusharu. Ka see aitab kaasa kahjumile," ütles ta.

Külm ja muud katastroofid muutuvad Leedus üha sagedasemaks ja ettearvamatumaks ning põllumajandustootjad peavad leidma uusi viise, kuidas end kaitsta, ütles ta.

Ministri sõnul on aga tõhusad ja usaldusväärsed taimekaitsemeetmed väga kallid, mistõttu riik ei saa nende ostmiseks esialgu panustada ning põllumehed peaksid otsima alternatiive.

„See on väga kallis investeering. (...) Ilma riigi toetuseta on see põllumajandustootjatele tõenäoliselt kättesaamatu – see on kulukas ja selle tasumine võtab kaua aega. (...) Aga ma arvan, et seal, kus me saame kohaneda või kasutada mingit kaitset – seda me peame tegema. Põllumajandustootjad ei jää ellu kompensatsioonidest," arutles I. Hofmanas.

„Praegusel perioodil ei ole meil sellisteks investeeringuteks vahendeid. Kui me ei tee seda tulevikus, uuel perioodil prioriteediks. Riigis on palju asju, mis vajavad praegu rahastamist," lisas ta.

ELTA tuletab meelde, et valitsus kuulutas mai lõpus riigi tasemel hädaolukorra välja kevadiste külmade tõttu, mis mõjutasid tugevalt marja- ja varajase köögiviljasaaki.

Ma pärast rekordiliselt sooja aprilli teist dekaadi, mil keskmine õhutemperatuur ulatus Leedus 12,4 kraadini, mis on 5,7 kraadi positiivne anomaalia (18. aprillil mõõdeti rekordiliselt kõrge 29,1 kraadi), on Euroopa Liidus nüüd külmavõitu. Aktiivne kasvuperiood algas peaaegu kõigis riigi osades peaaegu 2 nädalat varem kui tavaliselt.

Aprillikuu viimasel nädalal aga langesid temperatuurid järsult ning sellest ajast alates on riigis olnud tõsiseid ja pikaajalisi külmakraade.

Sellest alates on riigis olnud tõsiseid ja pikaajalisi külmakraade.

See ebasoodne ilm on põhjustanud tõsiseid kahjustusi aedadele ja marjaistandustele, millest paljud juba õitsesid ja mõnes kohas juba varakult vilja kandsid.