Eksperdid: suhkrumaks muudaks toidu kallimaks

Swedbanki vanemökonomist Greta Ilekytė usub omalt poolt, et kuigi maks ei tooks eelarvesse palju raha, aitaks lisatud suhkru maksustamine ühiskonda.

A. Bartkus: lisatud suhkru maks muudaks leiva kallimaks kui maiustused

A. Bartkus ei usu, et selline suhkrumaks tooks raha kaitseks või muudeks eesmärkideks.

„Ma ei ole üksikasjalikult välja arvutanud, kui palju selline maks võiks eelarvesse sisse tuua, aga see ei tundu suur summa olevat. Seetõttu ei suhtu ma sellesse maksu positiivselt," ütles Bartkus Elta.

Suhkru lisamise maks tõstaks tema sõnul aga mitte ainult maiustuste või suhkrute jookide, vaid ka pagari- ja piimatoodete hindu.

„Kui me loome suhkrumaksu, siis see ei tee kallimaks mitte ainult seda suhkrut, mida inimesed ostavad, et panna oma kohvi ja tee sisse, vaid see kandub üle ka paljudele toodetele, sest pidagem meeles, et suhkur ei ole ainult maiustustes, karastusjookides, mahlades või alkoholis. Suhkrut on üsna palju ka samades leivatoodetes, piimatoodetes, kastmetes ja maitseainetes ning isegi mittemagusad leivatooted, nagu näiteks must leib, on seda täis," selgitas VU dotsent.

„Lisatud suhkru maks muudab kaudselt palju tooteid kallimaks“, – rõhutas ta.

Ekonomist kahtleb, kas selline „pattemaks“ aitab kaasa tervislikuma ühiskonna edendamisele. See paneb tootjad, kes ei taha hindu liiga palju tõsta, vaid asendama suhkrut magusainete ja säilitusainetega, mis võib avaldada veelgi negatiivsemat mõju Leedu elanikkonna tervisele, ütles ta.

„Kuidas tootja sellises olukorras käituks? (...) Asendaks suhkru magusainega. Ja see on odavam kui suhkur, ilma et peaks maksma makse. Ja tulemuseks võib olla, et suhkrumaksu kogutakse mingil määral sisse, kuid väga paljud tootjad muudavad oma retsepte. Ja kui me räägime tervisemõjudest, siis kas need magusained ei tee kehale halvemini," ütles ta.

„Konservantide ja magusainete tarbimine suureneb. Ja see ei ole tervisele hea," lisas ta.

G. Ilekytė: ühiskond saaks sellisest maksust kasu

Kaasaegselt väidab G. Ilekytė, et kuigi maks ei tooks eelarvesse suurt tulu, võiks algatus ise aidata kaasa rahvatervisele.

„Need nn „pattude“ maksud, nagu aktsiisimaksud, saastemaksud, samuti suhkrumaks, on mõned prioriteedid, millega võiks tegeleda. Igal juhul oleks ühiskonnale sellest ainult kasu," ütles ta.

Teisalt tunnistas majandusteadlane, et on ebatõenäoline, et selline algatus oleks avalikkuse poolt teretulnud.

„Sellised maksud on olemas mõnes ELi riigis. Ka Eesti on kaalunud selle kehtestamist sel aastal, kuid lükkas selle mõnevõrra edasi. See ei ole selline maks, mis tooks palju tulu. Samuti võib olla raske saada avalikkuse toetust, kuid see on maks," ütles Ilekytė Elta.

G. Paluckas on vihjanud „patt“ maksu võimalusele

Möödunud nädalal kohtusid enamiku parlamendiparteide juhid presidendiga, et arutada võimalikku kaitseväe uuendamise kokkulepet. Pärast seda kohtumist ütles peaminister Paluckas, et seniste maksumäärade muutmist tuleks kaaluda Seimi kevadisel istungjärgul, kui otsitakse vahendeid kaitsekulutuste suurendamiseks. Peaministri sõnul võiks kaaluda ka uue suhkrumaksu kehtestamist.

Peaminister on varem viidanud "patuse maksu" ideele, et edendada tervislikumat ja õiglasemat toitumist.

Jaanuaris kogunenud riigikaitse nõukogu (NDC) leppis kokku, et ajavahemikul 2026–2030 eraldatakse riigi kaitsele 5–6% SKTst aastas. Täiendavad eraldised on vajalikud selleks, et moodustada Leedus 2030. aastaks armeedivisjon.

Norėdami komentuoti prisijunkite prie facebook