Võrreldes teiste Balti riikide elanikega suhtuvad leedulased kõige harvemini finantssäästmisse. SEB Panga algatusel läbi viidud küsitluse kohaselt loob kolmandik (26%) leedulastest finantspatja, samas kui Lätis ja Eestis pidas seda prioriteetseks 58% noortest eestlastest ja 48% lätlastest.

Ehkki lätlased ja eestlased on leedulastest rohkem huvitatud finantspadja omamisest, ei kiirusta nad ka pensionipõlveks säästmisega. Uuringu kohaselt nimetab vaid 7% leedulastest pensioniks säästmist üheks oma peamiseks finantseesmärgiks. Kõige kõrgem on see protsent (11%) 40–49-aastaste elanike seas, kõige madalam noorte seas (2%). Eestis peab pensioniks säästmist rahaliseks prioriteediks 11% ja Lätis 13%

.

„Uuringust selgub, et leedulased ei ole väga sihikindlad säästma – meie naabrid võtavad rahaliste reservide teemat palju tõsisemalt. Kõikides riikides kipuvad inimesed endiselt pensioniks säästmist edasi lükkama, mis on muutumas suureks mureks neljakümnendates või isegi vanemate inimeste jaoks," kommenteeris uuringut SEB Panga juhatuse liige ja jaepanganduse juht Eglė Dovbyšienė.

Investeeringute tähtsust mõistetakse endiselt laialdaselt kõigis Balti riikides. Investeeringud on 12% leedulaste jaoks üks olulisemaid finantseesmärke. Kõige suurem osakaal on 40–49-aastaste seas (18%). Eestis on 13% elanikkonnast üldiselt kõige enam huvitatud investeeringutest, kusjuures kõige suurem on see osakaal 18–39-aastaste seas. Lätis peab 9% elanikkonnast investeeringuid oma rahaliseks prioriteediks, kusjuures kõige rohkem muretsevad alla 29-aastased noored.

Küsitluse Balti riikide elanike finantsprioriteetide kohta viis selle aasta märtsis läbi uuringufirma „Norstat“. Küsitlus hõlmas 1000 vastajat. Uuring viidi läbi Leedus, Lätis ja Eestis.