Sel aastal on EL põletanud metsa, mis vastab ühele kuuendikule Leedu territooriumist.

Euroopa Liidu (EL) metsatulekahjud on hävitanud 2025. aastal juba üle 1 miljoni hektari maad, mis on suurim pindala alates statistika kogumise algusest 2006. aastal, selgub uudisteagentuuri AFP ametlike andmete analüüsist.

Kui 2017. aastal põlenud 988 524 hektari suuruse aastarekordi ületanud, oli see neljapäeva keskpäevaks jõudnud 1 015 731 hektarini, mis on suurem kui Küprose pindala ehk umbes kuuendik Leedu territooriumist, mille pindala on üle 6,5 miljoni hektari. ELis põlenud pindala vastab umbes poolele Leedu metsade pindalast (2,2 miljonit hektarit).

Hinnangud ELis põlenud metsade kohta põhinevad AFP poolt Euroopa metsatulekahjude infosüsteemist (EFFIS) kogutud koondandmetel ajal, mil Hispaania ja Portugal on endiselt hädas tulekahjudega.

Hinnangute kohaselt on neli ELi riiki - Hispaania, Küpros, Saksamaa ja Slovakkia - juba kogenud oma halvimat aastat nende kahe aastakümne jooksul, mille jooksul andmeid on kogutud.

Eesti, Hispaania, Küpros, Saksamaa ja Slovakkia.

Hispaanias võideldakse riigi lääneosas tulekahjude vastu, mis on nõudnud nelja inimelu. See on ELi kõige enam kannatanud riik, kus põles üle 400 000 hektari maad. Hinnanguliselt moodustab Hispaania peaaegu 40% ELi kogupõlengutest.

Portugal, kes hoiab 2017. aastal 563 530 hektari põlenud maa-alaga kadestamisväärset ELi rekordit, on teine enim kannatanud ELi riik. 21. augusti seisuga ei ole kunagi varem sel ajal põlenud ligi 274 000 hektari suurune pindala.

Rumeenia järgnes 126 000 hektariga, Prantsusmaal on tuhaks muutunud 35 600 hektarit metsa, peamiselt Odo lõunapoolses piirkonnas.

Seoses EFFISi arvutustes on arvesse võetud ainult need tulekahjud, mis on põletanud vähemalt 30 hektarit maad. AFP andmetel on 2025. aasta esialgseks tulekahjudes hukkunute arvuks ELis hinnanguliselt 10 – kaks surmajuhtumit Küprosel, üks Prantsusmaal ja seitse Pürenee poolsaarel.