Dzūkijas sündinud kaksikviisikud võrdsed teadusliku nähtusega

Stumbrai dvyniai, gimę Dzūkijoje, laikomi moksliniu fenomenu.

Kaitsealade Riiklik Teenistus jagab oma edulugu Leedu piisonipopulatsiooni kaitsmisel.

Kaitsealade Riiklik Teenistus jagab oma edulugu Leedu piisonipopulatsiooni kaitsmisel.

Möödunud aastal sündisid Dzūkija rahvuspargis asuvas Stegali piisonifarmis eri soost (!) kaksikud, kes said nimed Dzvynis ja Dzvyne. See on esimene selline juhtum Euroopa piisonite tõuraamatu ajaloos.

2025. aasta kevadel vabastati kaks kaksikut koos veel kahe kutsika ja täiskasvanud emasloomade rühmaga Dzūkija rahvuspargi metsadesse. Täna ei ole nad mitte ainult sümboliks, vaid ka tõeliseks tõendiks, et piisonite kaitsemeetmed Leedus annavad suurepäraseid tulemusi.

Kui 2022-2025 paigutati Dzūkija rahvuspargi piisonifarmi ümber 46 piisonit, kes olid valitud Panevėžyse, Kėdainiai ja Kaunase rajooni vabalt rändavatest karjadest. Ümberpaigutamine toimus noorelt (kuni 5-aastaselt), et luua elujõuline, geneetiliselt mitmekesine ja pikaajaline karja.

Esimesed 12 piisonit jõudsid Dzūkija parki 2022. aastal. Nende hulgas on 6 emaslooma, 5 isaslooma ja üks vasikas. Tulevaste sugulastega liitus üks külaline Valgevenest – üks isane Oziory populatsioonist.

2025. aasta alguses paigutati Kaunase rajoonist ümber 10 emaslooma, kes moodustavad rühma, mis samuti vabastatakse.

Me tuletame meelde, et piisonite ümberasustamise eesmärk ei ole mitte ainult selle liigi populatsiooni taastamine riigi eri piirkondades, vaid ka geneetilise mitmekesisuse edendamine ja, mis kõige tähtsam, iseseisvate, vabalt elavate karjade moodustamine.

Dzūkija rahvuspargis asuva Stegali piisonifarmi sulgemissüsteem, mis koosneb mitmest eraldi sektorist ja karantiinitsoonist, tagab loomade sujuva kohanemise enne nende vabastamist. "Pehme vabastamine" võimaldab piisonitel järk-järgult harjuda uue keskkonnaga ja vältida stressi, mis võimaldab neil edukalt integreeruda vabalt elava populatsiooniga.

Seaduseuurija dr Artūras Kibišase sõnul võib Leedu nüüd õigustatult uhkust tunda, et ta on saanud üheks Euroopa liidriks piisonite kaitsmisel. Kaksikute sünd Dzūkjas ei ole mitte ainult teaduslik nähtus, vaid ka emotsionaalne tunnistus sellest, et meie looduskaitsepüüdlused on õigel teel.

Video