Soome jahimehed hoiatavad: hundipopulatsioon kasvab ja muutub inimesele ohtlikuks

Soome Jahimeeste Liit avaldas oma veebilehel avalduse, milles kordab hundipopulatsiooni suurenemist ja vajadust seda reguleerida. Organisatsiooni sõnul ei vasta praegune kord, mis keelab huntide küttimise riigis ja lubab küttida vaid eriloaga indiviide, enam looduskeskkonna tegelikkusele. Röövloomade arvukus on tõusuteel, rünnakud suurenevad ja hundid tulevad juba praegu inimeste koduõuedesse.Allikas siin

Küttide sõnul on üha rohkem teateid, et hundid rebivad jahiretkedel jahikoeri või võtavad lemmikloomi otse taludest. 11. septembril teatati Viitasaarel, et hunt viis koera ära vaid kaheksa meetri kaugusel maja uksest. Sarnane juhtum juhtus juulis Varpaisjärve's. Jahimeeste sõnul näitab see, et hundid kaotavad järk-järgult hirmu inimese ees.

Viimased sündmused Euroopas on veelgi murettekitavamad. Euroopa Jahindus- ja Looduskaitseliidu (FACE) andmetel on Hollandis aasta jooksul registreeritud viis hundirünnakut inimeste vastu, sealhulgas kolm laste vastu. DNA-testid kinnitasid, et rünnakud olid põhjustatud kahe erineva hundi poolt. Itaalias on alates 2011. aastast ametlikult registreeritud 23 hundirünnakut inimeste vastu ning viimase kahe aasta jooksul on kolmel juhul DNA-testid tõestanud, et ründaja oli hunt.

Soome jahimeeste liit tuletab meelde, et riikides, kus hunte ei kütita, muutuvad nad julgemaks ja tulevad inimestele lähemale. See tähendab, et varsti võib oodata rünnakuid inimeste, eriti laste vastu. Näiteks 2019. aastal registreeriti Rumeenias kaheksa surmaga lõppenud karu rünnakut ja 76 vigastust, mis näitab, millised tagajärjed on kiskja populatsiooni kontrollimatu laienemisel.

Liit rõhutab, et populatsiooni ohjamine on ainus tõhus viis huntide ja teiste kiskjate eemalhoidmiseks. Kui hunt ei tunne, et õuele tulekuga kaasnevad tagajärjed, muutub ta üha julgemaks. Ainult sihipärane populatsioonikontroll suudab kiskjad inimestest ja nende elupaigast eemal hoida.

Viimasel jahihooajal sai Soomes 32 jahikoera huntide poolt rüüstatud ja sel hooajal on juba kaheksa rünnakut registreeritud. Jahimeeste Liit kutsub valitsust üles kiiresti muutma seadust, et sätestada kvoodijaht kõigile suurkiskjatele kogu riigis, mitte ainult põhjapõdrakasvatuspiirkondades.

Küttide Liit teeb ettepaneku, et hundipopulatsiooni optimaalseks künniseks tuleks kehtestada 165 isendit. Rootsis on see piir 170 hunti ja Euroopa Liit on tunnustanud Rootsi eeskuju kui edukat populatsiooni majandamise praktikat. Soomes teeb olukorra veelgi keerulisemaks asjaolu, et huntide arvukus riigis suureneb pidevalt Venemaalt saabunud huntide tõttu – ainuüksi sel suvel tekitasid nad Kuusamo piirkonnas 1300 kahju põhjapõtradele.

2024. aasta uuringu kohaselt toetab kaks kolmest soomlasest küttimist, et reguleerida suurkiskjate populatsiooni. Jahimeeste Liit rõhutab, et on aeg tegutseda, et tagada inimeste ja kiskjate turvaline tulevik ning ennetada võimalikke rünnakuid inimeste vastu.