Leedus on tõenäoliselt parim põllukultuuride riskijuhtimine Euroopas. 13,5 miljonit eurot maksti põllumajandustootjatele
Seekordsel saagikoristusperioodil sai Saksamaa põllukultuuride investeerimisfondi „Vereinigte Hagel“ (VH) „VH Lietuva“ Saksa filiaal 55% rohkem teateid kahjustatud põllukultuuride kohta (3617 võrreldes 2328 teatega eelmisel aastal). Kahjustatud põllukultuuride pindala oli 135,7 tuhat hektarit – 44% rohkem kui eelmisel aastal (94 tuhat hektarit).
2024. aastal maksis VH Lietuva meie riigi põllumajandustootjatele 13,5 miljonit eurot kindlustusnõudeid (eelmisel aastal 18,6 miljonit eurot). Selline tugev tulemus Leedus võrreldes teiste Euroopa riikidega on tingitud oskuslikult hallatud kindlustusriskidest, asjaolust, et Leedut ei tabanud kõige suuremad loodusõnnetused, ning kahjustatud põldude väiksemast kahjude mahust.Kultuurikahjude päritolu oli 2023. ja 2024. aastal erinev. Eelmisel aastal põhjustasid kõige suuremaid kahjusid külma- ja rahekahjustused, mille kahjum ulatus üksikutes piirkondades kuni 95 protsendini. Sel aastal põhjustasid aga suurimaid kahjusid tugevad vihmad ja tormid. Ja kuigi kahjude hindajad kontrollisid tänavu 30 protsenti rohkem kahjustatud põlde - peaaegu 14 000 -, on hea uudis see, et nende põldude kahjustuste ulatus oli leebem," ütles „VH Lietuva“ juht Martynas Rusteika aasta võrdluses.
Leedus registreeriti igat liiki riske
Taastal koges Leedu kolmandat aastat järjest kõiki 8 riski, mille vastu põllukultuurid on kindlustatud: rahe, torm, paduvihm, tulekahju, külm, kevadkülm, pikaajaline sadu ja looduslik põud. Kõige rohkem kannatasid Telšiai, Širvintose, Kaišiadoryse, Šiauliai, Kelme, Pasvalyse, Mažeikiai, Ukmergė ja Jonava piirkonna põllukultuurid: rapsi, teravilja, oad jne.
„Põllumajandustootjad on hakanud rohkem kindlustust võtma ja sel aastal on meil esimest korda kindlustatud põllumajandustootjad kõigis riigi piirkondades, mistõttu oleme suutnud riski hajutada kogu Leedu territooriumil“, - ütleb M. Rusteika.Viie viimase viie aasta jooksul on kindlustatud põllumajandustootjate arv Leedus kasvanud kolmekordselt 3000-ni ja kindlustatud pindala on jõudnud kolmandikuni kogu kindlustatavast pindalast (1,5 miljonist 1,7 miljoni hektarini saab eri aastatel kindlustada). See on hea suundumus – üha rohkem väikesi ja spetsialiseerunud põllumajandusettevõtteid võtavad põllukindlustuse.
2024 – raske aasta Euroopa põllukultuuride jaoks
VH andmetel oli sel aastal Euroopas kõige raskemini kannatanud riik Belgia, kus rahetormid laastasid piirkondi üle kogu riigi. Belgia põllumehed on kandnud 356% ulatuses kahjusid. Hollandi (140%), Poola (110%) ja Läti (102%) põllumehed on samuti kandnud tohutuid kahjusid. Leedus oli kahjumimäär sel aastal 56 protsenti.
„Kõige murettekitavam on see, et Leedut mõjutavad riskid ei ole enam lokaalsed, vaid süsteemsed – nad hõlmavad üha suuremat ala, algavad ühest riigist ja lõppevad teises. Seepärast võtame kasutusele digitaliseerimisvahendid, et saaksime võimalikult kiiresti ja täpselt hinnata suuremahuliste katastroofide mõju ning hüvitada põllumeestele õigeaegselt, et neil oleks, mille eest külvata," ütleb Rusteika, viidates põllumajandusettevõtete suurenevatele riskidele ja vajadusele kohaneda kliimamuutuste muutustega.
VH, fond, mis kindlustab põllukultuure 10 Euroopa riigis, on tänavu maksnud põllumajandustootjatele kindlustushüvitisi üle 300 miljoni euro. Aastal 2024, nagu ka eelmisel aastal, ületavad põllukultuuride kahjunõuded kindlustusmakseid.
„Euroopas oleme näinud muutusi juba 20 aastat – kliimamuutused põhjustavad tugevaid raheid, paduvihmasid, kevadkülmi ja muud. Kui varem kindlustasime põllukultuurid ainult rahe vastu, siis nüüd on probleemid laiemad ja sügavamad. Ka 2024. aasta oli Euroopas jõhker. See on meie jaoks suurim väljakutse – leida tasakaal põllumajandustootjate abistamise ja riskide võtmise vahel. Sest kui risk on liiga suur, kukub põllukultuuride ühisfond kokku. Seepärast jälgime uusi olukordi nende tekkimisel, analüüsime neid kohe ja otsime lahendusi, et järgmiste selliste ilmastikunähtuste korral oleksime kohe valmis," kommenteeris Vereinigte Hageli juhatuse Saksamaa liige dr Philipp Schonbach.
Kindlustusfond erineb kindlustusseltsist selle poolest, et tegemist on põllumajandustootjate mittekaubandusliku organisatsiooniga, mille eesmärk on kaitsta oma liikmete varalisi huve ja aidata hallata äririske. Ta tegutseb kindlustusvõtjate ja kindlustusandja ühendusena, mille liikmete endi sissemaksed moodustavad. Kuna vastastikune fond tegutseb 10 riigis, on põllukultuurikindlustuse riskid jaotatud kõigi 110 000 praeguse fondi liikme vahel erinevates Euroopa riikides.
