2025. aasta lõpus oli lüpsilehmade arv ELis väiksem
EUROSTATi esialgsetel andmetel oli 2025. aasta novembris ja detsembris EL 27 riikides ligikaudu 19,1 miljonit piimalehma, mis on 0,7% vähem kui 2024. aasta samal perioodil. 27-liikmelise ELi suurimatest lüpsilehmi tootvatest riikidest oli 2025. aasta lõpus Saksamaal, Itaalias ja Iirimaal rohkem lüpsilehmi kui 2024. aasta vastaval perioodil: Saksamaal oli 0,2% rohkem (kokku 3,6 miljonit looma), Itaalias 0,4% rohkem (kokku 1,8 miljonit looma) ja Iirimaal 0,6% rohkem (kokku 1,5 miljonit looma). Belgia (+0,8%), Taani (+1,0%), Austria (+0,1%) ja Rootsi (+1,9%) näitasid samuti kasvutendentsi.
Kõrgemat protsentuaalset kasvu täheldati nendes ELi riikides, kus on vähem piimalehmi. Näiteks Luksemburgis oli 2025. aasta lõpus peaaegu 58 000 piimalehma – 5,2%-line kasv võrreldes 2024. aasta sama perioodiga, Eestis oli piimalehmade arvu kasv 2,3% (85 000 loomani) ja Küprosel oli piimalehmade arvu kasv 2,6% (40 000 loomani).
Enamikus EL 27 riikides aga vähenes piimalehmade arv. Prantsusmaal oli langus eriti märgatav. 2025. aasta lõpus oli Prantsusmaal peaaegu 3,0 miljonit piimalehma – 3,0% vähem kui 2024. aasta lõpus. See järsk langus on tõenäoliselt tingitud poliitilistest strateegiatest, mille eesmärk on vähendada veisekarja metaani heitkoguste vähendamise tulemusena, samuti veiste viirushaiguse (skreipi) puhangutest 2025. aasta suvel mõnes Prantsusmaa piirkonnas. Selle haiguse puhangud esinesid 2025. aasta lõpus ka Hispaanias. Prantsusmaa ja Hispaania piirialadel on läbi viidud veiste massiline vaktsineerimine, et vältida haiguse edasist levikut.
Lüpsilehmade arvukus väheneb 2025. aasta lõpus võrreldes 2024. aasta lõpuga ka mõnes teises ELi riigis: Poolas 0,7% (1,9 miljoni loomani), Tšehhi Vabariigis 4,8% (0,3 miljoni loomani), Rumeenias 0,9% (1,0 miljoni loomani) ja Madalmaades 0,6% (1,5 miljoni loomani). Piimalehmade arv vähenes ka Portugalis, Soomes, Bulgaarias, Ungaris, Lätis, Leedus, Sloveenias ja Slovakkias.
