Mercosuri veiseliha import ohustab Euroopa toiduga seotud sõltumatust ja põllumajandusettevõtete ellujäämist
Säästva Euroopa Loomakasvatuse ja Liha Assotsiatsioon (SELMA) on koostanud üksikasjaliku analüüsi kasvava lammaste impordi kohta Mercosuri riikidest (Brasiilia, Argentina, Uruguay ja Paraguay) ning selle võimaliku mõju kohta Euroopa Liidu turule ja põllumajandusele.
Kasvav import – surve turule
ELi impordib praegu umbes 194 000 tonni veiserümpasid, millest 100 000–120 000 tonni on seljatükid – see moodustab koguni veerandi ELi koguturust. ELi ja Mercosuri vahelise lepingu allkirjastamisega võib import tõusta 293 000 tonnini, millest 200 000–220 000 tonni on sisefilee osa.
Uue 99 000 tonni suurune kvoot jaotatakse viie aasta peale 7,5%-lise vähendatud määraga. Kvoot jagatakse 50% Brasiilia, 30% Argentina ning 20% Uruguay ja Paraguay vahel. Samuti jätkub „Hilton“ 61 000 tonni kõrgekvaliteedilise veiseliha kvoot.Euroopa toodang – ebavõrdne mänguruum
EL toodab aastas umbes 400 000 tonni veiseliha sisefileed. Kuid Euroopa tootjad on konkurentsis kaotamas: Mercosuris on veiseliha 18–32% odavam, selgub Institut de l’Élevage andmetest. ELi tootjad on piiranud kõrge väärtusega jaotustükkide (jaotustükid, seljatükid) eksporti, samal ajal kui import kolmandatest riikidest kasvab.
Kõik erinevad standardid kujutavad endast ohtu
Ast 2006 on EL keelanud antibiootikumide kasutamise kasvu soodustamiseks ning alates 2024. aastast jõustus keeld importida sellistelt loomadelt pärit liha. Siiski peetakse ainukest kontrollivahendit – veterinaararstide austusavaldusi eksportivates riikides – ebapiisavaks.
Liidu põllumajandustootjad peavad nende nõuete tõttu maksma rohkem: +2,30 eurot/kg Prantsusmaal. Samal ajal lubab Brasiilia kasutada 27% ELis keelatud pestitsiididest. Brasiilia on veelgi leevendanud oma pestitsiidieeskirju, kaotades keskkonna- ja tervishoiukriteeriumid, mis ohustab tarbijate ohutust ja soodustab antimikroobset resistentsust.
Resistentsus – ainult osaliselt
Selgitavalt ELi määruse nr 1760/2000 kohaselt peab veised olema täielikult jälgitavad alates sünnist kuni tapmiseni. Brasiilias kehtib see süsteem aga ainult ELi suunatud ekspordi suhtes ja ainult kasvatamise viimase etapi suhtes – seega ei ole teada, kuidas loomi on kasvatatud.
Liikmesriigi toidualane sõltumatus ja maaelu tulevik on kaalul
Vaadeldavast nõudlusest veiseliha järele hoolimata väheneb kariloomade arv ELis, mis tähendab üha suuremat sõltuvust impordist. Ebavõrdsed konkurentsitingimused ohustavad põllumajandusettevõtete ellujäämist, eriti maapiirkondades, kus loomakasvatus on majanduslikult ja kultuuriliselt oluline. Pikas perspektiivis võib see vähendada ELi võimet saavutada toiduga kindlustatus.
SELMA soovitused: kuidas kaitsta Euroopa põllumajandustootjaid ja tarbijaid
1. Nõuda samu eeskirju kogu impordi jaoks
Kõik imporditud tooted peavad vastama samadele ELi standarditele kui kodumaised tooted.
Konformsust tuleb kontrollida kolmandates riikides enne eksporti.
2. Ajutine lahendus – tingimuste lisamine kaubanduslepingutesse
Kui ühtne määrus vastu võetakse, on vaja lisada kahepoolsetesse lepingutesse vastastikkuse põhimõte, eelkõige tervishoiu ja keskkonna osas.
3. Konkreetsed seadusandlikud soovitused:
Toimida delegeeritud õigusakti 2023/905 läbivaatamine, et tagada ELi poolt keelatud antibiootikumidega töödeldud loomade liha tõhus impordikeeld.
Muuta määrust 1831/2003 söödalisandite kohta, et vähendada keskkonnamõjusid.
SELMA rõhutab, et kui Euroopa Liit soovib säilitada oma loomakasvatussektorit, on oluline tagada kõigile turuosalistele võrdsed võimalused. Vastasel juhul on ELil oht kaotada oma toidualane suveräänsus, tarbijate usaldus ja maaelu elujõulisus.
