Lammaste katarraalse palaviku tõttu loomade vedamise uued nõuded

Veterinaar- ja Toiduamet (SFVT) korraldas avaliku kaugkonsultatsiooni, millest võttis osa umbes 400 osalejat - põllumajandustootjad, loomapidajad, loomakasvatajate ühenduste esindajad ja teised sotsiaalpartnerid -, kes olid kutsutud saama teavet lammaste katarraalse palaviku (BTL) praeguse olukorra kohta Leedus. Kohtumisel arutati kehtivaid tõrjemeetmeid ja lisanõudeid kariloomade veo kohta pärast seda, kui leedu veisekasvatusettevõtetes kinnitati lammaste katarraalne palavik ja tuvastati haigustekitaja, serotüüp 3.

Leedu, mis seni oli suu- ja sõrataudivaba riik, kaotas selle staatuse 13. oktoobril. Pärast seda, kui ELi referentlaboratoorium kinnitas MPLD esinemist, kehtestati 150 km pikkune keelutsoon, et vältida haiguse levikut – see hõlmab peaaegu kogu Leedu territooriumi. See tähendab, et kogu riik on kuulutatud MLL-viiruse poolt mõjutatuks.

„Riigi staatus võib muutuda pärast kaheaastast aktiivset seiret. Kui selle aja jooksul ei avastata uusi juhtumeid, võib Leedu saada taas MLL-viirusest vaba staatuse," ütles riigi peaveterinaararst Vaidotas Kiudulas.

Sinine keelehaiguse levik ja ennetamine

Dr. Alvydas Malakauskas VMVT loomatervishoiu osakonnast tuletas meelde, et MLD on mäletsejaliste viirushaigus, mida levitavad vaid mõne millimeetri suurused vereimavad täid (ladina keeles Culicoides). On tõenäoline, et haigust põhjustav viirus jõudis Leetu Poola poolt, tõenäoliselt Kaliningradi piirkonnast, kus hiljuti on teatatud ka viiruse juhtudest või selle kahtlusest.

Kulikoidide perekonna aktiivsus sõltub temperatuurist ja õhuniiskusest, nii et kui õhutemperatuur on Leedus alla 5 °C, siis on kirbud passiivsed, kui aga üle 5 °C, siis on nad aktiivsed. Kui aga õhutemperatuur langeb alla 12 °C, väheneb viiruse leviku oht. Praeguses etapis on raske hinnata, kas haakruvi aktiivne periood on tõesti lõppenud.

MLL võib põhjustada mitmesuguseid sigimiskaotusi, alates embrüonaalsest surmast kuni nõrkade järglaste või väärarenguteni. Nakkus võib esineda nii kodu- kui ka metsloomadel. Lambad ja veised võivad haigestuda ilma ilmsete kliiniliste sümptomiteta, kuid kõige sagedamini täheldatavad tunnused on apaatia, haavandid suu ja jalgade limaskestadel, kerge rammusus või vähenenud piimatoodang. Oluline on, et lammaste ja veiste tulevaste järglaste jõudlus ja tervis sõltub sellest, kas loomad on nakatunud ja kas nad nakatuvad paaritamisperioodil või paaritamisjärgsel perioodil septembris ja novembris.

Liitu eristub teistest Euroopa riikidest, kus on tuvastatud MLL serotüüp 3, selle poolest, et meie riigis esineb haigus ilma kliiniliste sümptomite ja suremuseta või seda ei täheldata ega teatata. Vaktsineerimine tuleks läbi viia pärast MLL-i nakatumise riski hindamist.

Ehitusmeetmed haiguse vältimiseks hõlmavad vastuvõtlike kariloomade hoidmist siseruumides koos ventilatsiooniga, tõrjevahendite ja sünteetiliste püretroidide kasutamist ning sõnniku ja seisva vee kõrvaldamist. Teiste Euroopa riikide kogemused on näidanud, et vaktsineerimine MLL serotüüp 3 vastu on kõige kulutasuvam vahend haiguse ja sellest tulenevate kahjude ennetamiseks. MLL-viirus ei kujuta endast ohtu inimeste tervisele.

Uued nõuded loomade transpordile

Loomatervishoiu osakonna juhataja Egidijus Mecelis tutvustas viimaseid nõudeid, mis käsitlevad MPL-ile vastuvõtlike loomade liikumist Leedust teistesse ELi riikidesse edasiseks pidamiseks või aretamiseks. ELi riikides, mida mõjutab MLD, toimub kauplemine vastavalt riiklikele nõuetele, mida on nüüd mõnevõrra lihtsustatud, ning tõenäoliselt toimub tulevikus riikidevaheline loomakaubandus üksikute MLD-viiruse serotüüpide kontrolli all.

Leedus võib MLD-le vastuvõtlikke loomi vedada ilma piiranguteta, välja arvatud ettevõtetes, kus haigus on kinnitust leidnud. Siseriiklik liikumine tapmiseks ei ole piiratud, kuid haiguspuhangutest mõjutatud põllumajandusettevõtete puhul on vaja HMA eriluba.

Loomade transportimiseks teistesse ELi riikidesse tapmiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

• päritoluettevõte on olnud MLL-nakkusest vaba vähemalt 30 päeva enne liikumist;

loomad transporditakse päritoluriigist otse sihtkoha tapamajja ja tapetakse 24 tunni jooksul;

&bull

• sihtkoha tapamaja käitajat teavitatakse saabumisest vähemalt 48 tundi enne loomade laadimist transpordivahendile.

Loomade ELi-sisese liikumise nõudeid riikide vahel ajakohastatakse regulaarselt Euroopa Komisjoni veebilehel, mistõttu on soovitatav esmalt tutvuda teabega iga juhtumi puhul eraldi – Lammaste katarraalne palavik - Toiduohutus - Euroopa Komisjon.