Teisipäeval jagas Seimi liige Kęstutis Mažeika oma Facebooki kontol põllumajandustootja arvet. Selles hinnati ligi 300 kg rümpade väärtuseks 3 eurot (ilma käibemaksuta). See tekitas sotsiaalmeedias palju diskussiooni ja kutsus üles olukorda lähemalt uurima.

Absurdne hind

K. Mažeika, Seimi maaelukomisjoni esimees, ütles, et ta sai arve ühelt põllumajandustootjalt, kes kinnitas, et müüs looma – lehma – tervena. Sellel ei olnud patoloogiaid, kuid kõndis veidi raskemini. Teadaolevalt oli ka loomaarsti hinnang hea.

„Kõige üllatavam oli makseviis – kõigepealt võtavad nad toote ära, hindavad rümba ja alles siis maksavad põllumajandustootjale “, – ütles parlamendiliige. Tema sõnul jättis absurdne arve mulje, et rümp ei ole kõlblik ja kvaliteetne.

Leedu veisekasvatajate ja -parandajate liidu direktor Vilma Živatkauskienė kinnitab, et mõnikord määratakse selline hind, kui selgub, et loom oli ikkagi ebatervislik või hallitanud või kui avastatakse muid nüansse, mis muudavad rümba sobimatuks.

Teisel juhul, kus selline miinimumhind ilmub arvel, on tema sõnul tegemist ettevõtte ja loomakasvataja vahelise individuaalse kokkuleppega. Näiteks on põllumajandustootjale loomade humaanne kõrvaldamine kallis, seega teeb seda ettevõte.

UAB "Krekenavos agrofirma"

Vastus UAB "Krekenavos agrofirma"

Mindaugas Kondrotas, UAB "Krekenavos agrofirma" loomakasvatuse ostuosakonna projektijuht, teatas, et esitatud arve kohaselt on veised tapmise ajal kurnatud ja saadetud kõrvaldamiseks (nagu on näha arvel - märge "BR" veiste lihakus- ja rasvasusklassi kõrval).

„Veis on tapetud ja saadetud kõrvaldamisele inimtoiduks kõlbmatuna, lähtudes Riigi Veterinaar- ja Toiduameti arsti otsusest, kes tagab tapetud veiste tervisekontrolli“, “ vastas spetsialist.

M. Kondrotas kinnitas ka, et põllumajandustootja oleks pidanud koos arvega saama ka kõnealuse veise haudumise akti, mille on väljastanud Riiklik Veterinaar- ja Toiduamet. Selles on märgitud ka veise inimtoiduks kõlbmatuse põhjus.

Liha kvaliteedi kohta on palju küsimusi

„Jääb mulje, et tarbija ei saa vorsti ostes olla kindel, et see tõesti sisaldab 1,5–2-aastast Limousin pulli. See võib sisaldada ka inimtoiduks kõlbmatuid rümpasid–– arutles Seimi CRC juht K. Mažeika.

Esimesi hinnangut olukorrale andis ka Leedu Lihaveisekasvatajate ja -parandajate Liidu direktor Vilma Živatkauskienė, kes tõstatas liha kvaliteedi küsimuse.

See ütles, et igasuguseid olukordi esineb. Mõnikord, kui rümpa osutub sobimatuks, tükeldatakse teatud osad ikkagi, valitakse välja ja saadetakse kuumtöötlusele.

„See on delikaatne olukord, mis paneb meid kahtlema liha kvaliteedis, mida me sööme. Kahjuks juhtub see“, – märkis V. Živatkauskienė.  

K. Mažeika, Seimi maaelukomisjoni esimees, ei kahtle, et naeruväärne arve rümba eest ei veena, et liha ei läinud töötlemisettevõttesse.

Maailmakomisjoni esimees märkis, et see olukord tõstatab mitmeid asjakohaseid küsimusi, mis tuleb esitada toidunõukogule, et hinnata, mil määral on tootjad ja tarbijad selliste olukordade eest kaitstud.

Kahtlemata mainitakse seda lugu "Agrobite" kolmapäevases "Agrobite play" võrgustiku "Youtube" kanalil "Ministry of Affairs" ja seetõttu kanalile tellida, et ei jääks olulistest uudistest ilma.