Sinise keelehaiguse viirus levib: uued haiguspuhangud veisekarjades tekitavad muret
Saksamaa Hesseni liidumaal on kinnitust leidnud uued lammaste katarraalse palaviku puhangud veisekarjades ning veterinaarasutused hoiatavad, et viirus jätkab levikut nii riigis kui ka kogu Euroopas. See on järjekordne märk sellest, et loomakasvatussektor peab valmistuma pikaajaliseks võitluseks selle putukate poolt levitatava haiguse vastu.
Sinikeele viirus on ohtlik nakkus, mis mõjutab veiseid, lambaid ja teisi mäletsejalisi. Kuigi see ei ole inimesele ohtlik, võib see põhjustada põllumajandusettevõtetes tõsiseid majanduslikke kahjusid – palavik, limaskestade kahjustused, viljakusprobleemid ja piima saagikuse vähenemine.
Saksamaal on haigus viimastel aastatel väga kiiresti levinud. Ainuüksi 2024. aastal registreeriti riigis 1 885 lammaste katarraalse palaviku puhangut, samas kui 2023. aastal oli neid vaid 23. See peegeldab viiruse kiiret levikut, eriti riigi lääne- ja keskosas, sealhulgas Hesseni piirkonnas.
Situatsioon on ka hooajal 2025–2026 jätkuvalt pingeline, kuna haiguspuhangud laienevad kogu Euroopas. Juhtumeid on teatatud vähemalt 13 Euroopa riigis. Lisaks Saksamaale on neid registreeritud Prantsusmaal, Itaalias, Taanis, Poolas ja Hispaanias. Ainuüksi Prantsusmaal kinnitati juulis 2025 rohkem kui 1100 juhtumit, juunis oli neid vaid 13.
Virus on jõudnud juba Poola ja Ühendkuningriiki. Ühendkuningriigis on ajavahemikul 2025. aasta juulist kuni 2026. aasta veebruarini kinnitatud umbes 290 juhtumit, peamiselt Inglismaa veisekarjades. Samal ajal on Poolas 2025. aastal tuvastatud 41-63 haiguspuhangut. Veiste arv farmides varieerus tosinast kuni üle 50 loomani.
Spetsialistid rõhutavad, et haigust levitavad vereimavad putukad – machetid, mis teeb selle tõrje raskeks, eriti soojal aastaajal. Ainukeseks usaldusväärseks kaitseks haiguse raskete vormide ja majanduslike kahjude vastu peetakse vaktsiine.
Hessenis on umbes 400 000 veist ja 165 000 lammast, seega kujutab iga uus haiguspuhang otsest ohtu piirkonna loomakasvatusele. Veterinaarasutused kutsuvad põllumajandustootjaid üles tõhustama vaktsineerimist ja jälgima oma karja tervist, sest viirus võib levida isegi siis, kui selged kliinilised tunnused puuduvad.
Uued haiguspuhangud Hessenis näitavad, et lammaste katarraalse palaviku viirus ei ole Euroopas veel oma haripunkti jõudnud. Haiguspuhangute arvu suurenemine ja haiguse lai geograafiline levik muudavad tõenäoliseks, et see jääb lähiaastatel üheks suurimaks ohuks veise- ja lambakasvatusettevõtetele kogu mandril.
