Sügisel seisab VMVT ees ebamugav vestlus Seimas. Parlamendiliikmed hämmastavad varjatud teavet ebaturvalise toidu kohta

Veterinaar- ja Toiduamet (SVVT) ütleb, et vastavalt Leedu ja ELi õigusaktidele ei ole ta enam kohustatud täpsustama, kui palju erinevate bakteritega saastunud liha turul levitatakse. "Avaliku teavitamise peamine eesmärk on anda selget teavet riskide kohta ja teavitada tarbijaid, et nad saavad ohtliku toote tagasi saata ja oma raha tagasi saada," ütleb VMVT pressiteenistus. Kuid kas sellest piisab? Kas teave ohtliku toidu kohta jõuab üldse tarbijateni?

RASFFi süsteem ja teadetetahvlid

Kaubandusamet avaldab teavet ohtlike ja ohtlike toiduainete kohta oma veebilehel – RASFFi süsteem. Samal ajal on supermarketite ketid kohustatud avaldama sellist teavet kaupluste teadetetahvlitel. Kuid kas paljud tarbijad pööravad supermarketite teadetetahvlitele tähelepanu?

„VMVT avaldab teavet oma veebilehel, mis on sama, mis need teadetetahvlid kauplustes – keegi ei loe ega näe neid samamoodi“, – usub Seimi liige, maaelu arengu komisjoni esimees Kęstutis Mažeika.

„Kõigepealt tuleks elanikkonda teavitada sihipäraselt, näiteks teatud süsteemide kaudu, teatud piirkonnas, sest kõige tõenäolisemalt ei ole saastunud toodete puhul tegemist mitte ühe müügikohaga, vaid mitme“,– jätkab arutelu, lisades, et elanikkonna ja tarbijate teavitamine ohtlike bakteritega saastunud toodetest on väga oluline.

„Võib-olla võiks elanikkond saada hoiatussõnumeid tekstisõnumite kaudu elanikkonna hoiatus- ja infosüsteemi (GPIS) kaudu. Kas see oleks võimalik? Tõenäoliselt jah, kuid kui palju see maksaks – on teine küsimus. Peaksime küsima ekspertidelt, kui realistlik see idee oleks," tõstatas Mažeika idee, kuidas tagada tarbijate ohutus toiduainesektoris.

Karmimad sanktsioonid ettevõtetele

Suurettevõtted ja kaupmehed vabandavad sageli vaid turule sattunud saastunud toodete eest ja ütlevad, et püüavad tulevikus kvaliteeti tagada.

Tundub, et ka tervishoiuamet peaks vastutama kvaliteedikontrolli eest, kuid avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on tavaliselt trahvitud ja vastutusele võetud väikesed üksikettevõtted, mitte suured tootjad. Kas ei peaks HVO kehtestama ettevõtetele eranditult rangemaid sanktsioone, kui saastunud tooted satuvad tarbijate kodudesse ja kõhtudesse?

„Sanktsioone tuleks kohaldada vastavalt algoritmile, mis põhineb rikkumise tuvastamise kordade arvul ja rikkumise ulatusel, sõltumata sellest, kas ettevõte on väike või suur. Loogiliselt peaksid suured ettevõtjad viima turule suuremaid koguseid. Algoritm peaks seega hindama rikkumiste sagedust," ütles Seimi liige Kazys Starkevičius.

K. Mažeika, maaelukomisjoni esimees, kordab teda: „Loomulikult peaksid sanktsioonid olema rangemad ega tohiks arvesse võtta ettevõtte tüüpi. Me elame demokraatias ja seadus kehtib kõigi suhtes.“

Muudatusi (ei) tule

K. Mažeika väidab, et valitsus ja põllumajandusministeerium (MAA) peaksid tagama, et MoEW kehtestab objektiivselt sanktsioone rikkumisi toime panevatele ettevõtetele.

MaH väidab aga, et toiduohutusküsimusi koordineerib Tervishoiuministeerium, samas kui Tervishoiuministeerium tegutseb üldiselt oma põhikirja järgi.

MaH aga väidab, et toiduohutusküsimusi koordineerib Tervishoiuministeerium.

„Vastavalt 4. aprilli 2000. aasta toiduohutuse määruse sätetele on Leedu Vabariigi Toidu- ja Põllumajandusministeerium võtnud vastu järgmised sätted. Tervishoiuministeerium kujundab oma pädevuse piires riigi poliitika toiduohutuse ning toiduga ja toitumisega seotud haiguste ennetamise valdkonnas ja koordineerib selle rakendamist. Sama artikli lõikes 5 on sätestatud, et riiklik toidu- ja veterinaarteenistus rakendab oma pädevuse piires toiduohutuse, kvaliteedi ja käitlemise järelevalve ning inimtoiduks ettenähtud loomade toiduga seotud haiguste vähendamise poliitikat ning vastutab põllumajandusministeeriumi pressiteenistuse poolt täpsustatud toidu kiirhoiatuste esitamise eest.

Kui põllumajandusministeeriumi pressiteenistus täpsustab, vastutab ta ka toidu kiirhoiatuste andmise eest.

Kui põllumajandusministeeriumi pressiteenistus täpsustab, vastutab ta ka toiduohutuse, kvaliteedi ja käitlemise järelevalve poliitika rakendamise eest.

Kui iganes see ka ei oleks, on parlamendiliige Starkevičius lubanud tõsta MPLG ja toiduohutusega seotud küsimusi Seimi sügisesel istungjärgul maaelu arengu komisjonis.