Tõelise talve saabumisega on metsades alanud valge näljahäda
Monete aastate suhteliselt pehmete ja vähese lumega talvede järel on talv tänavu naasnud tugeva lume, külma ja lumise ööga. Need tingimused on eriti rasked metsades elavatele metsloomadele – paljudes piirkondades on juba tekkinud nn valge nälja tingimused.
Suur lumikate raskendab toidu otsimist
Kui viimaste päevade tugevad vihmahood ja lumetormid on Leedut praegu katnud pidev ja tugev lumekate. Paljudes piirkondades on lumekate palju suurem kui viimastel aastatel tavaliselt, ulatudes mõnes kohas mitme või isegi kümnete sentimeetriteni. Mõnes riigiosas on temperatuurikõikumiste tõttu tekkinud kõva lumekoorik, mis muudab metsloomade jaoks veelgi raskemaks lume alla jäävate looduslike toiduallikateni jõudmise.
Metsamehed jälgivad olukorda ja võtavad meetmeid
Metsades töötavate ja loomade seisundit jälgivate Riigimetsa Majandamise Ettevõtte (RMK) metsnikud hindavad olukorda igas metskonnas ja võtavad vajalikke meetmeid seal, kus toidupuudus on reaalne oht.
„Talvel näeme, kuhu hirved koonduvad ja kus on kõige raskem toitu leida. Nendes kohtades hindame olukorda ja raiume mõned haabepuud maha ning jätame need metsa. Haava koor, oksad ja võrsed on kõige raskemal talvisel perioodil üks tähtsamaid toiduallikaid metskitsele, metskitsele ja punahirvele. See aitab loomadel säästa energiat, mida nad talvel hädasti vajavad, ning kergesti ligipääsetavad oksad on kasulikud ka jänestele," ütleb VMÜ metsandusettevõtte looduskaitse, loodushoiu, puhkuse ja jahinduse osakonna juhataja Sigitas Kvedaras.
Mit söövad loomad talvel?
Metsameeste sõnul veedavad hirved suurema osa ajast lehtmetsades. Soojal aastaajal söövad nad rohtu, mitmesuguseid rohttaimi ja lehti, talvel aga koosneb nende toitumine okstest, koorest, marjadest, sammaldest ja samblikest puudelt ja põõsastelt, mille nad tavaliselt lume alt välja kaevavad. Sügava ja kõva lumekatte korral on need looduslikud toiduallikad aga raskesti kättesaadavad.
Lehtmetsades tehtavad sanitaar-, õppe- või rutiinsed raied pakuvad talvel samuti täiendavat toiduallikat. Allesjäänud oksad pakuvad loomadele loomulikku toitu ajal, mil muud ressursid on lume alla peidetud.
Tähtis: omavoliline söötmine võib tekitada kahju
Metsamehed tuletavad meelde, et metsloomade omavoliline söötmine teadmata ja ilma loata võib teha rohkem kahju kui kasu. Ebakorrektne toitmine võib põhjustada seedehäireid, haigusi või muuta loomade loomulikku käitumist. Seetõttu on metsloomade söötmine lubatud ainult vastutavatel asutustel – metsameestel ja jahimeestel, kes tegutsevad kehtestatud reeglite alusel.
Riigimetsaettevõte teostab ulatuslikku metsamajanduslikku tegevust ja tegeleb pidevalt mitte ainult metsade taastamise, kaitsmise ja hooldamisega, vaid ka seal elava metsloomaga. Talv on loomade jaoks üks raskemaid perioode, mistõttu vastutustundlik ja õigeaegne abi aitab neil kõige raskemat aega üle elada.