Muutused põllumajandustootjate põldudel. Talivilja pindala suureneb

Monit aastat kestnud languse järel on Leedu põllukultuuride pindala taas suurenenud, selgub Riigi Andmeagentuuri (SDA) andmetest. Hinnanguliselt on teravilja kogupindala peaaegu 1,9 miljonit hektarit, millest suurima osa, peaaegu 1 miljon hektarit, moodustavad taliviljad.

„Võrreldes eelmiste aastatega on meil tänavu peaaegu rekordiline kogupindala – veidi alla 2 miljoni hektari. Struktuuriliselt on talivilja pindala aastaga suurenenud, samas kui kevadvilja pindala on vähenenud. Kõige rohkem paistab silma talinisu, mida kasvatatakse sel aastal peaaegu 100 000 hektariga rohkem," ütleb põllumajandusekspert Justas Eimontas.

Eimontase sõnul ei ole talinisu siiski saavutanud varasemat rekordit, mis oli 2022. aastal umbes 845 000 hektarit, tänavu kasvatati 817 000 hektarit. Lisaks nendele kultuuridele kasvatavad põllumajandustootjad tänavu ka rohkem talirapsi - 352 000 hektarit.

Põldude struktuur muutub

Põllumajanduseksperdid märgivad, et peaaegu igal aastal suureneb Leedus talivilja kasvatamine, andes teed suviviljadele. Kuid ka taliviljade struktuuris toimuvad muutused – talirukki osakaal väheneb.

„Kuigi ajalooliselt oli rukki saagikoristus tuntud, on rukis muutunud nišikultuuriks, kuna põllumajandustootjad valivad selle asemel üha enam talinisu ja muud kasumlikumad teraviljad. Kuid rukis ei kao kaardilt: tegemist on põllukultuuriga, mis ei ole väga nõudlik maastruktuuri suhtes ja kasvab hästi ka vähemviljakal maal," ütleb hr Eimontas.

Seda sõnul on taliohra kasv põllul tänavu sarnane 2023. aastaga, kuigi eelmise aasta põllukülvipind oli rekordiline. VDA andmetel on tänavu kasvatatud ligi 50 000 hektaril otra, samas kui 5–6 aastat tagasi oli see veidi üle 20 000 hektari.

„Taliohra populaarsust on tänavu vähendanud suhteliselt madal hind, mis oli külvi ajal ebahuvitav – see on tõusnud, kui saak on küpseks saanud. Siiski on tingimused taliohra kasvatamiseks Leedus – paranemas, kuna talved on selle teravilja kasvatamiseks palju soodsamad. Need on küllaltki tundlikud temperatuurimuutuste suhtes, kuid praegused talved on harva väga külmad ja viimaste aastate saagikus on olnud suhteliselt hea," selgitab teraviljaturu ekspert.

Kevadised teraviljapinnad hõrenevad ebastabiilsete ilmade tõttu

Kui Leedus suureneb talivilja külvipind, väheneb VDA andmetel kevadkülvi maht. Nende põllukultuuride kogupindala on hinnanguliselt vähenenud umbes 17 000 hektari võrra, peamiselt kevadnisu ja odra väiksemate pindalade tõttu.

Kliimamuutus ja sellega kaasnevate ilmade ebastabiilsus võib olla nende põllukultuuride pindala vähenemise peamiseks põhjuseks, selgitab Eimont. Eriti viimastel aastatel on tema sõnul kuum ja kuiv suvi lihtsalt takistanud põllukultuuride kasvu.

„Kui kevadkultuurid ei andnud mitu aastat järjest soovitud tulemusi ja kasumlikkus oli negatiivne, hakkasid põllumajandustootjad neist loobuma ja eelistasid talivilju. Kuigi see kevad ja suvi on olnud eriti soodsad kevadnisu ja odra jaoks, on ebatõenäoline, et varasemad alad taastuvad, ennustab ekspert.

Rapsi laienemisele ei ole piire

Agriekspert märgib siiski, et talirapsi kasvatusala on tänavu oluliselt suurenenud. Hinnanguliselt on tänavu kasvatatud üle 352 000 hektari.

„Tundus, et talirapsi tootmise maksimum on juba saavutatud, kuid sümboolne 350 000 hektarit on ületatud ja on nüüd suurem kui eelmine rekordaasta 2022. aastal. Kuid kevadised külmad, tugevad vihmad, kahjurid ja muud looduslikud väljakutsed muudavad meid põllukultuuri tulevase saagikuse suhtes pigem pessimistlikuks," ütleb Eimontas.

Lehma käitumine on probleem

Herneste – herneste – ja ubade – kasvatusala on viimastel aastatel pidevalt kasvanud, tänavu on see ligikaudu 190 000 hektarit.

„See on üle 50 000 hektari suurem kui viis aastat tagasi. Põllumajandustootjad hindavad neid põllukultuure: need rikastavad mulda lämmastiku ja muude toitainetega. Oad ja herned on seega hea eelisvili. Lisaks näeme, et riigi põllumajandusettevõtetes võetakse üha enam vastu sojaube. Kuigi see suvi ei ole olnud sojaubade jaoks soodne, võib sojauba olla oluline pikaajaline investeering," ütleb hr Eimontas.

P.S. Praegused andmed põllukultuuride pindala kohta Leedus – esialgsed ja võivad muutuda.