Dzūkija põllumajandustootjad panevad oma masinad saagikoristuse jaoks kokku, kuid optimism tulevase saagi ja ostjate suhtes on väike.

Liidu põllumehed ütlevad, et Leedus algab kevadine saagikoristus Dzūkija. Meie piirkonna põllumehed tunnistavad, et tänavune saak jääb võrreldes eelmiste aastatega pisut hilinemisele ja saagikust on väga raske ennustada. Murettekitav on ka see, et teravilja kokkuostjad võtavad kasutusele uusi kategooriaid, mis alandab kokkuostuhindu, nii et teraviljakasvatajatel ei ole ees parimad ajad.

Tarnijate head tahet oodatakse

Leedu teraviljakasvatajate liidu juht Audrius Vanagas ütles "Dzūkų žinios", et kevadine ja suvine ilm oli põhimõtteliselt soodne saagi valmimiseks. Kõik sõltub sellest, kui hästi saak läheb ja kuidas ilmastikuolud seda võimaldavad.

„Tänavu on saagikoristus kaks nädalat hilinenud, sest tavaliselt oleks see alanud juuli alguses. Siiski liigub saak aeglaselt – mõnel põllul on raps juba küps ja talirapsi koristatakse“, – ütles ühingu juht.

Küsides teravilja kokkuostu tingimuste kohta, märkis Vanagas, et ostjad on kehtestanud odrale lisakategooriad – varem ei olnud see nii.

„Talioder on põllukultuur, kus tera on peenem, see on kerge ning põhiraskus on tärklis ja valk. Ostjad ei taha ilmselt laastu, nad tahavad tera, seega võtavad nad kasutusele klassid. See jaotamine ei ole ostjate poolt ilus samm, eriti kuna on olemas põllumajandusministri korraldused, mis lubavad neil müüjaga kokku leppida kvaliteedi määramises kogu lepingu või üksiku masina kohta. Ostjad peaksid püüdma pakkuda adekvaatseid tingimusi ja mitte püüdma end rikkaks teha odra kvaliteeti kunstlikult halvendades," ütles ühingu juht.

Küsimusele, kas võib öelda, et Leedus on teravilja kokkuostjate monopol, vastas hr Vanagas, et Leedus sellist monopoli ei ole, sest teravilja kokkuostjaid on palju - suuri, väikseid, uusi, kuid mõnikord on tema sõnul probleeme nende sissetuleku saamisega.

Leedu – kõige kallim kuivatamine

Audrius Vanagas: „Teravilja kokkuostjad võtavad kasutusele uusi kategooriaid, alandavad hindu – see on põllumeeste jaoks murettekitav.“

Viljaostudest rääkides tunnistas Vanagas, et teravilja kuivatamine elevatorites on siin väga kallis.

„Üheprotsendilise niiskuse kuivatamine maksab 7-8 eurot teraviljatonni kohta, mis on rahaliselt valus odava odra puhul, mida ostetakse 130-150 euro eest tonni kohta. Kui vilja saabub niiskemana, nagu sel aastal, kui ilm on halb, on kuivatamine väga valus. Kui niiskusesisaldust tuleb vähendada nelja protsendi võrra, maksab see umbes 30 eurot tonni kohta. Paralleelselt tuleb maksta ka saabuva vilja kaalu eest. Kui põllumajandustootja näeb kõiki tasusid, on ta ebameeldivalt üllatunud. Meie tõstukitel on võrreldes teiste riikidega tõesti kõrged tariifid. Näiteks Lätis on tariifid tunduvalt madalamad, kuid on raske mõista, miks see on nii Leedus. Ostjatel on omad argumendid, kuid nende selgitused ei lohuta meid," ütles Vanagas.

Küsimusele, kas Leedus on teravilja kasvatamine üldiselt kasumlik, vastas Vanagas, et põllumajandus on spetsiifiline äri, investeeritud kapital on suur, kulud on suured, rahavood on suured, kuid kasumlikkus on madal, eriti taliohri puhul.

„Kulud on mõnel juhul väga suured, 5–7 tonni tuleb toota, et kulud katta. Kui ei tule suur saak, on meil teatud kahjum. Tegelikkus on see, et me oleme selles äris, me ei tee nalja, lihtsalt kahju, et mõned inimesed ei mõista selle äri eripära," ütles Leedu teraviljakasvatajate liidu juht A. Vanagas.

Meie riik ei sobi taimekasvatuseks

Põllumees Alma Rutkauskiene: „Meie piirkonnas muutub taimekasvatus üha enam kahjumlikuks — loodus ja ostjad on ebasoodsad.“ Lazdijai piirkonna tuntud põllumees Alma Rutkauskiene tunnistas, et meie piirkond on taimekasvatuseks ebasoodne ja kliimamuutuste tõttu on teraviljakasvatus riigis kahjumlik.

Se tunnistas, et ilmastikuolud on tänavu saagikoristust edasi lükanud. „Eelmisel aastal alustasime taliohra lõikamist 13. juulil, samal ajal kui varasematel aastatel oli tavaks minna põldudele 10. juulil. Sel aastal on rapsi külmakraadid tugevasti kahjustanud ja lõikamine lükkub edasi augusti keskpaigani," ütles põllumajandustootja.

Küsides teraviljasaagi prognoosi kohta, ütles Rutkauskiene, et imet ei ole oodata. "Kui kindlustatud saagid langeksid 45, 70 või isegi 90 protsendi pärast, siis saame aru, millised on saagid. Mai oli väga külm ja kuiv, mis on meie piirkonna põllukultuuridele väga halb. Ka ostjad näitavad oma kapriisid: rapsi puhul on juba viis kategooriat kasutusele võetud, võrreldes ainult ühega viis aastat tagasi, taliohra puhul on uued kategooriad ja nisu puhul veelgi rohkem kategooriaid. Me ei ole piirkonnas, kus me suudaksime taimekasvatusest ellu jääda," ütles põllumees Alma.

Siiludes on kõik näha

Kęstutis Sujeta, Leedu Põllumeeste Liidu Lazdijai haru juht, jagab oma kartusi selle aasta saagi ja eesootavate probleemide kohta.

„Tänavune kevad on olnud väga külm ja kuiv, mistõttu põllumajandustootjad on pidanud palju lagunenud teraviljapõldusid uuesti külvama. Külmad ilmad mõjutasid ka selliseid põllukultuure nagu mais, mis on harjunud soojema kliimaga. Tugevad tuuled kahjustasid teravilja tugevasti. Kõik need tegurid viitavad sellele, et tänavune saak ei tule nii hea," ütles hr Sujeta.

Suur osa sõltub saagikoristuse ajal valitsevatest tingimustest, ütles ta. „Raske on midagi ennustada, kõik selgub siis, kui tera silodes laguneb“, – ütles K. Sujeta.