Kęstutis Mažeika „Probleemide turg“: toidunõukogu kaotamisega muutus ka kolleegiumi volitused üksnes nõuandvaks

Põllumajandusminister Kęstutis Mažeika kaotas augustis Toidunõukogu, mille tööd ta hiljem kritiseeris pikkade arutelude pärast, millest ei tulnud reaalset otsust. Kuid seda asendanud põllumajandusministeeriumi (ŽŪM) kolleegium ei võta samuti iseseisvaid otsuseid vastu. ŽŪM tunnistab, et kahe institutsiooni vaheline oluline erinevus on eelkõige organisatsiooniline ja institutsiooniline, mitte aga nende otsuste õiguslik jõud.

Samas hindavad kolleegiumi töös juba osalenud põllumajandustootjate esindajad seda erinevalt. Ühed näevad selles võimalust esitada ametlikult sektori argumente ja mõjutada tulevasi otsuseid, teised aga ütlevad pärast esimest koosolekut, et ei mõista ikka veel, kes ja milliste põhimõtete alusel otsustab, millistel sotsiaalpartneritel on hääleõigus.

Põllumajandusministeerium: ka kolleegiumi soovitused ei ole siduvad

Ministeerium kinnitab, et kolleegiumile ei ole antud iseseisvat otsustusõigust: „Põllumajandusministeeriumi kolleegium on ministri nõuandev organ, mitte iseseisvaid haldusotsuseid tegev institutsioon.“

Kollegium võib arutada strateegilisi ja valdkondadevahelisi küsimusi, hinnata õigusaktide eelnõusid, teostada turuseiret, kaasata eksperte, esitada ministrile ettepanekuid, soovitusi, järeldusi ja resolutsioone. Kuid ükski neist ei ole ministrile kohustuslik.

„Kolleegiumi ettepanekud või soovitused ei ole iseenesest kohustuslikud ei ministrile ega ministeeriumile,“ kinnitas Põllumajandusministeerium.

Sellist staatust näeb ette ka valitsusseadus – ministeeriumi kolleegium on ministri nõuandev organ, mille koosseisu ja töökorra kinnitab minister ise.

Samuti esitab minister kolleegiumile arutamiseks küsimusi. Põllumajandusministeeriumi sõnul erineb kolleegium toidunõukogust eelkõige selle poolest, et kolleegiumi pädevus ei piirdu toiduainetesektoriga, vaid võib hõlmata kogu ministri haldusalasid.

Puudub tähtaeg, mille jooksul ettepanek peab muutuma otsuseks

Ministeerium toob esile veel ühe uue mudeli elemendi – kolleegiumi otsuste rakendamise järelevalve. Vastutav ministeeriumi osakond peab jälgima nende täitmist ja teavitama sellest perioodiliselt kolleegiumi ennast. Siiski puuduvad tagatised, et kolleegiumi poolt heaks kiidetud ettepanek ka tegelikult ellu viiakse.

„Õigusaktides ei ole sätestatud, et kui kolleegium on ettepanekuga nõustunud, muutub see automaatselt ministri või ministeeriumi otsuseks,“ märkis põllumajandusministeerium.

Samuti ei ole kindlaks määratud tähtaega, mille jooksul minister või ministeerium peaks kolleegiumi ettepanekut hindama. Lõpliku otsuse teeb põllumajandusministeeriumi sõnul minister või muu õigusaktide kohaselt pädev asutus.

Ministeerium ei ole ka kohustatud avalikult teatama, millistele kolleegiumi ettepanekutele minister lõpuks nõustus, millistele mitte ja miks. Avalikustada tuleks vaid istungite resolutsioonid ja protokollid, milles on märgitud osalejad, arutatud küsimused, sõnavõttude sisu, hääletustulemused ja eriarvamused.

V. Buivydas: seni on küsimusi rohkem kui vastuseid

Leedu noorte põllumajandustootjate ja noorte liidu aseesimehele Vytautile Buivydasele tekitab küsimusi juba kolleegiumi hääletusmudel ise. Esimesel istungil arutati kahte peamist küsimust. V. Buivydase sõnul muutusid hääleõigusega sotsiaalpartnerid sõltuvalt küsimusest.

„Ühe küsimuse puhul oli hääleõigus ühtedel sotsiaalpartneritel, teise küsimuse puhul teistel. Püüdsime küsida, kes ja kuidas otsustab, ning tundub, et ministeerium määrab ise kindlate küsimuste juurde vastavad sotsiaalpartnerid“, – ütleb ta.

Juba enne kolleegiumi töö algust teatas põllumajandusministeerium avalikult, et koosolekutele kutsutud sotsiaalpartnerite ja muude organisatsioonide esindajad omandavad koosoleku ajal vastavalt arutatava küsimuse iseloomule kõik kolleegiumi liikmete õigused ja kohustused.

Ministeerium selgitab nüüd „Agrobiteile“, et organisatsioonide osalemine on seotud nende esindatava valdkonnaga ja konkreetse küsimuse sisuga. Määruses puudub eraldi avalik süsteem kutsutavate organisatsioonide valikukriteeriumide kohta. Just see tekitab V. Buivydus kahtlusi.

„Kui sa esitad küsimuse ise ja valid ise, kes võib hääletada, tekib küsimus, kuidas me suudame orienteeruda selle üldisema tulemuse poole,“ arutleb ta.

„See rong on juba liikvel“

Veelgi rohkem küsimusi tekitas noorte põllumajandustootjate esindajale hääletus kutsealase ettevalmistuse nõude üle alustavatele põllumajandustootjatele.

Esimesel istungil kiitis kolleegium heaks ettepaneku loobuda nõudest omandada minimaalne kutsealane ettevalmistus põllumajandusettevõtte registreerimiseks. Põllumajandusministeerium tutvustas seda otsust avalikult kui halduskoormuse vähendamise meetmet.

V. Buivydas ütleb, et ta ei nõustunud selle seisukohaga. Tema sõnul näitas sotsiaalpartnerite ja ministeeriumi esindajate häälte suhe ka kolleegiumi teist eripära – lõplik otsustusõigus võib olla ministeeriumil endal.

„Kuidas saame öelda, et see on demokraatia, kui me nii argumentidega kui ka hääletusega näitasime oma vastuseisu, kuid lõpliku otsuse ja selle ülekaalu säilitab põllumajandusministeerium“, – ütleb ta. Intervjueeritav rõhutab, et ta ei ole dialoogi formaadi vastu, kuid sooviks selgemaid ja kõigile eelnevalt arusaadavaid reegleid.

„Ei tohiks öelda, et otsuse tegid põllumajandustootjad, talupidajad võtsid otsuse vastu, sest väga tihti visatakse meid sellesse otsustusringi, kuid põhimõtteliselt on nii – hääletad sa või mitte, see rong on juba liikumas,“ – ütleb V. Buivydas. Tema hinnangul ei ole kolleegiumi mudel pärast esimest istungit veel lõplikult välja töötatud.

G. Špakauskas näeb selles ka praktilist kasu

Leedu Põllumajandustootjate Liidu esimees Gedas Špakauskas hindab kolleegiumit märksa pragmaatilisemalt. Tema sõnul oli Toidunõukogu tegevusvaldkond kitsam – peamiselt seotud toidu hindade, kättesaadavuse ja toiduahelaga.

„Kollegium on nagu ametlikult loodud töörühm, kus on võimalik teatud küsimusi lahendada,“ – ütleb G. Špakauskas.

Kuigi formaalselt on kolleegiumi otsused soovitava iseloomuga, hindab LŪS-i juht esimese istungi kogemust tõendina, et kolleegiumi seisukohal võib olla praktiline mõju.

„Vähemalt kolleegiumi esimene koosolek näitas, et jah, on küll. Teatavate otsuste üle hääletatakse ja hääletustulemused kajastuvad ka õigusaktides”, – ütleb ta.

Kuid ka G. Špakauskas tunnistab, et kolleegium ei ole iseseisev otsuste tegemise keskus.

„See on ikkagi ministeerium, meie oleme külalised. Me ei saa lihtsalt mõnda küsimust välja mõelda, selle päevakorda võtta, selle poolt hääletada ja loota, et sellest saab õigusakt. Protsess on keerulisem,“ märgib LŪS-i esimees.

Tema arvates on isegi juhtudel, kus sotsiaalpartnerite ettepanekud ei muutu õigusaktideks, dialoogil endal väärtus, sest ministeerium saab otsest teavet olukorra kohta põllumajandusettevõtetes.

Kas sellest võib saada ka poliitiline vahend?

Politoloog Lauras Bielinis hindab kolleegiumi loomist ka ministri juhtimisvahendina.

„Põllumajandusminister loob endale tõepoolest vahendeid, mille abil ta saaks tegevust korraldada ja kontrollida. Tal on vaja selliseid vahendeid, mis oleksid osaliselt talle tugevamalt alluvad ja lojaalsed. St neid, mida ta mõistab, näeb ja sel viisil kontrollida suudab“, – ütleb politoloog.

See ei tähenda iseenesest, et kolleegium on loodud poliitilise suhtluse jaoks. Kuid, L. Bielinio hinnangul annab institutsiooniline dialoog põllumajandustootjate organisatsioonidega ministrile samal ajal võimaluse luua otsene suhe põllumajandussektori olulise sihtrühmaga, eriti 2027. aasta kohalike valimiste lähenedes.

„Igasugune suhtlemine, dialoog ja arutelu aitavad tõepoolest mõlemal poolel üksteist mõista. On selge, et see ei tohi olla vihane vaidlus, vaid peab olema dialoog ühise nimetaja leidmiseks. Kui ministril õnnestub, siis võidab ta valimistel palju“, – märgib L. Bielinis ja lisab: „Endale alluva instrumendi loomine on väga oluline, sest igaüks, kes ministeeriumisse tuleb, mõistab, et süsteem toimib ministri huvidega paralleelselt ega vasta alati tema eesmärkidele.“

Aasta pärast lubatakse hinnata mitte koosolekute, vaid ellu viidud ettepanekute arvu

„Kolleegiumi tegelikku väärtust tuleks hinnata mitte arutelude või koosolekute arvu järgi, vaid dokumenteeritud ettepanekute edasise rakendamise ja nende mõju järgi ministeeriumi (ministri) otsustele,“ – väidab Põllumajandusministeerium.

Esimese koosoleku korraldamine maksis ministeeriumile selle enda andmete kohaselt 126,65 eurot – see summa kulutati koosoleku vaheajale. Kolleegiumi liikmete töö on vabatahtlik ning üldist korda reisikulude või muude osalemiskulude hüvitamiseks ei ole kehtestatud.

V. Buivydas ütleb, et tahab kolleegiumile esialgu aega anda, kuid seostab selle mõtet lõppkokkuvõttes siiski tulemusega.

„Pärast kolleegiumi järgmist istungit vaatame, milliseid vastuseid saame. Kui see on jälle midagi sarnast probleemide turuga ja ainult jutuajamine, siis neid probleeme saame me iga päev. Meil on vaja, et keegi neid probleeme kuulaks. Ja vaja on lahendusi. Mitte lihtsalt kurta. Probleeme on palju, aga neid, kes tahavad neid kuulda, on vähe. Kui me ikka ja jälle kokku tuleme ja kurdame, aga tulemust ei ole, siis kaob selle kolleegiumi eesmärk,“ – ütleb ta.