Venemaa avaldab Armeeniale jätkuvalt survet: piiras ka kala importi
Venemaa peatab mereandide impordi kõigist Armeenia töötlemisettevõtetest, välja arvatud kahest, teatas esmaspäeval riigi põllumajandusohutuse järelevalveasutus. Kuna Jerevan püüab luua tihedamaid suhteid Euroopa Liiduga (EL), pikeneb Moskva poolt impordikeelu alla kuuluvate Armeenia toiduainete nimekiri jätkuvalt, kirjutab sõltumatu Venemaa uudisteportaal „The Moscow Times“.
Venemaa föderaalne veterinaar- ja fütosanitaarjärelevalveamet („Rosselkhoznadzor“) teatas, et see otsus võeti vastu pärast nädalapikkuseid kontrolle Armeenia kalatöötlemisettevõtetes ning forelli aretus- ja kasvatusfarmides. Ameti sõnul keeldus neist kontrollidest osalemisest pool kontrollitavatest ettevõtetest.
„Tulemuste põhjal peab Armeenia alates 2. juunist peatama kõigi Armeenia ettevõtete eluskalade ja mereandide saadetiste veterinaarsertifitseerimise, mis on mõeldud saajatele Venemaal“, – teatas „Rosselkhoznadzor“.
Tooteid lubatakse Venemaale sisse tuua ainult kahel ettevõttel, mis on edukalt läbinud kaks kontrolli ja mille suhtes kohaldatakse „laboratoorset ohutusjärelevalvet“.
Venemaa piiras hiljuti Armeenia põllumajandustoodete, lillede, mineraalvee ja alkohoolsete jookide müüki või importi väidetavalt mitmesuguste tervise- ja ohutusrikkumiste tõttu.
See piirangute seeria toimub enne sel pühapäeval Armeenias toimuvaid parlamendivalimisi, kus peaminister Nikolo Pašiniani parteile „Kodanikuleping“ võtavad mitmed venemeelsed opositsioonirühmitused talle vastu.
Nagu ELTA kirjutas, ähvardas Venemaa energeetikaministeerium eelmisel nädalal avalikult Armeeniat soodsa gaasitarnelepingu lõpetamisega, ning hiljuti kutsus Kreml „konsultatsioonidele“ oma suursaadiku Jerevanisse.
Selle põhjuseks on Armeenia lähenemine Euroopa Liidule (EL) ja pikaajaline eesmärk ühineda ühendusega. See on tekitanud suurt pahameelt Moskva võimuringkondades, kus Armeeniat peetakse Euraasia Majandusliidu ja Kollektiivse Julgeolekulepingu Organisatsiooni osaks.
Venemaa president Vladimir Putin hoiatas aprillis Jerevani, et Armeenia ei saa olla samaaegselt nii ELi kui ka Euraasia Majandusliidu liige.
Viimastel aastatel on Armeenia muutnud oma välispoliitilist suunda ja pöördunud Venemaalt eemale – osaliselt seetõttu, et Moskva ei astunud sõjalisi samme, kui Aserbaidžaan alustas 2023. aasta septembris rünnakut armeenia rahvusest separatistide vastu.
