Läti kavatseb kehtestada 300-protsendilise tollimaksu Venemaalt ja Valgevenest pärit teraviljasaadetistele

Läti valitsus kavatseb kehtestada 300-protsendilise tollimaksu Venemaalt ja Valgevenest pärit teraviljasaadetistele ning nende töötlemisele, samuti luua mehhanismid, mis võimaldavad tuvastada võimalikult varastatud Ukraina teravilja ja kehtestada selle ekspordi suhtes sanktsioone, teatas peaminister Andris Kulberg ajakirjanikele esmaspäeval pärast koalitsiooni istungit.

Samuti on kavas tagada võimalus kontrollida transiidina veetavaid kaubasaadetisi ning teha koostööd Ukraina esindajate ja laboritega teravilja päritolu kindlaksmääramisel.

A. Kulbergas rõhutas, et Läti püüab saavutada Balti riikide ühist seisukohta, et „Venemaa teravili ei kasutaks piirkonna infrastruktuuri“. Ta on seda küsimust juba arutanud Eesti peaministriga ja kavatseb pidada läbirääkimisi Leedu valitsusjuhiga.

Pärast nädalast koalitsiooni istungit ütles peaminister ajakirjanikele, et Venemaa püüab oma teraviljaeksporti võimalikult palju suurendada ja piirab samal ajal Ukraina võimalusi kasutada Musta mere ekspordikoridori. Ukraina esitatud teabe kohaselt võib okupeeritud Ukraina territooriumidelt väljaveetud teravili olla segatud ka Venemaa teraviljaga.

Läti koalitsiooniparteid leppisid kokku meetmetes, mille eesmärk on piirata Venemaa ja Valgevene teravilja transiiti läbi Läti, seades esikohale Läti põllumajandustootjate huvid ja takistades okupeeritud Ukraina territooriumidelt väljaveetud teravilja ringlust.

„Uue Ühtsuse“ fraktsiooni liige Arvilis Ašeradenas teatas, et toetab peaministri pakutud lahendusi, ning rõhutas samas, et Venemaa teravilja ei tohiks Läti kaudu vedada. Ta juhtis tähelepanu vajadusele selgelt identifitseerida ja eraldada okupeeritud Ukraina territooriumidelt pärit teravilja.

Samal ajal teatas Rahvusliku Liidu fraktsiooni liige Artūras Butanas, et tema erakond on koostanud põllumajanduse ja maaelu arengu seaduse muudatusettepanekud, mille eesmärk on täielikult keelustada Venemaa teravilja transiit Läti sadamate ja infrastruktuuri kaudu. Ta rõhutas, et tariifide tõstmise eesmärk peaks olema mitte täiendavate tulude saamine, vaid transiidi majandusliku ebaotstarbekuse tõendamine.

Majandusminister Viktor Valainis märkis, et teravilja puudutavate otsustega tuleb eelkõige kaitsta Läti põllumajandustootjate huve, tagades neile võimaluse kasutada sadamate ja transpordi infrastruktuuri ekspordiks kõige soodsamal ajal.

Meedias on avaldatud, et Venemaa teraviljaeksportijad on Ukraina rünnakute tõttu laevade ja sadamate infrastruktuuri vastu hakanud suunama teraviljasaadetisi Musta ja Aasovi merelt Läänemerele.

Eelmisel ekspordhooajal – 2025. aasta juulist kuni 2026. aasta juunini – eksportis Venemaa Musta ja Aasovi mere sadamate kaudu 46,3 miljonit tonni teravilja, mis moodustas 90 protsenti kogu riigi ekspordist. Venemaa Läänemere sadamate kaudu saadeti välja vaid 1 miljon tonni.

Kuid agentuuri „Reuters“ tsiteeritud allikate kohaselt on uue hooaja algusest kuni 2026. aasta augusti keskpaigani teravilja veoks Venemaa Läänemere sadamatesse nõudlus juba jõudnud 5 miljoni tonnini.

Lisaks pöörduvad Venemaa eksportijad üha sagedamini Balti riikide, eelkõige Läti sadamate poole, ning eeldatakse, et saadetiste maht suureneb septembris märkimisväärselt.

Ukraina relvajõudude rünnakute tõttu hävitati üle 80 protsendi Venemaa teravilja ekspordivõimsusest. Ekspertide arvutuste kohaselt moodustas nisueksport augustis vaid 1,9 miljonit tonni ja oli viimase 16 aasta väikseim.