2026. aasta teraviljasaak: suurim väljakutse – Venemaa teravili, mis veetakse läbi Balti sadamate

Kuna Leedu viljasaagikoristus on lõppemas, on selle aasta saagi väljavaated endiselt segased. Esialgsete prognooside kohaselt võis riigis kasvatatud teravilja, rapsi ja kaunviljade saak olla suurem kui eelmisel aastal, kuid olukorda raskendas 22. augustil Leedu tabanud tugev torm, mille mõju on eriti valusalt tuntav Lääne-Leedu põllumajandusettevõtetes. Veel üks tagasilöök – Venemaa teravilja transiit Balti sadamate kaudu, eriti Läti kaudu.

Leedu teravilja töötlejate ja turustajate liidu (LGPPA) hinnangul näitas käesolev hooaeg taas kord, et pelgalt koristatud tonnide koguarv ei peegelda saagi tegelikku väärtust. Oluline on see, kui palju teravilja vastab toidu- ja ekspordikvaliteedi nõuetele, kui palju suudetakse seda õigeaegselt koristada ja turule viia.

„Sel aastal on eriti silmapaistev erinevus kasvatatud ja turukõlbliku saagi vahel. Osa põllumajandusettevõtteid pidi toime tulema fusarioosiga, samas kui torm kahjustas mõnes piirkonnas veel koristamata põllukultuure. Seetõttu ei määra hooaja lõpptulemust mitte ainult tonnid, vaid ka kvaliteet, koristuskaod ning see, milline osa teraviljast saab müüa toiduteraviljana“, – ütleb LGPPA president Karolis Šimas.

Esialgsete arvutuste kohaselt võis 2026. aastal Leedus teravilja, rapsi ja kaunviljade kogusaak ulatuda umbes 7,9 miljoni tonnini, mis on sarnane eelmise aasta omaga. See prognoos põhineb eeldusel, et Lääne-Leedus õnnestub lõpuks koristada ülejäänud saak ja ülejäänud oad, mistõttu võib lõpptulemus olla ka väiksem. 

Enamik nisu on esimese ja teise klassi kvaliteediga, kuid probleeme tekitavad fusarioos ja DON

Sel hooajal juba kokku ostetud rapsi kvaliteet on piisavalt hea. Nende keskmine õlisisaldus ületab 47 protsenti ning eelmisel aastal esinenud idanenud rapsi probleeme pole sel aastal täheldatud.

Vastuvõetud nisu kvaliteeti võiks samuti hinnata väga heaks, kui poleks fusarioosi ja mükotoksiini deoksinivalenooli (DON) probleemi. Praegu moodustab esimese klassi nisu 33 protsenti, teise klassi – 43 protsenti, kolmanda klassi – 10 protsenti ja neljanda klassi – 14 protsenti kogu vastuvõetud nisust. Seega kuulub koguni 76 protsenti vastuvõetud nisust esimesse või teise klassi.

Viimasel ajal on märgatavalt kasvanud neljanda klassi nisu hulk, mis ei vasta enam kukkumisnumbri nõuetele. Lõikuse hilisemas etapis on selline muutus tavaline, kuid praegu on veel liiga vara öelda, kui suure osa lõplikust saagist moodustavad need nisud.

Selle aasta nisu kvaliteedi peamine probleem on fusarioosiga nakatunud terade suurem levik ja DONi sisalduse suurenemine. Enim fusarioosi juhtumeid on täheldatud Kupiškio, Biržų ja Pasvalio piirkondades. Uuringud näitavad, et visuaalselt märgatav fusarioos ei ole seotud DONi kontsentratsiooniga. On registreeritud juhtumeid, kus väliseid fusarioosi tunnuseid mitteomavates terades ületas DONi sisaldus lubatud piire, ja vastupidi – fuzarioosiga kahjustatud terades ei ületanud DONi kontsentratsioon lubatud piire. Seetõttu ei näita terade pelgalt visuaalne hindamine, kas mitotoksiinide tase ületab lubatud norme, mistõttu kvaliteedi hindamiseks viiakse läbi laboratoorsed uuringud.

„Leedu ekspordib suure osa kasvatatud teraviljast ning rahvusvahelised ostjad esitavad ranged nõuded mitte ainult valgu sisalduse või netokaalu, vaid ka toiduohutuse osas. Sel aastal on laborikontroll, erineva kvaliteediga partiide eraldamine ja teravilja nõuetekohane ettevalmistamine eriti olulised“, – rõhutab K. Šimas.

Konkurents eksporditurgudel ei vähene

Leedu toodab rohkem teravilja, kui riigisiseselt tarbitakse, seetõttu on eksport selle sektori tulemuste jaoks eriti oluline. Leedu teravilja peamisteks konkurentideks jäävad endiselt Venemaa, Ukraina, Rumeenia ja Bulgaaria toodang. Lisapakkumise maailmaturul võivad luua ka teised suured teraviljakasvatajariigid.

Ekspordivõimalusi mõjutavad mitte ainult saagikogus, vaid ka konkurentide hinnakujundus, importivate riikide nõudlus, valuutakursid, transpordikulud ja geopoliitilised sündmused. Leedu eksportijatele jäävad oluliseks Lõuna- ja Põhja-Aafrika, Lähis-Ida ja teiste kolmandate riikide turud.

Selle viljasaagi ajal olid nisu ja rapsi hinnad Euroopa MATIF-i börsil 20–30 protsenti kõrgemad kui samal ajal eelmisel aastal, kuid nende suundumus jäi ebastabiilseks. Turgu mõjutavad sõda Ukrainas, Musta mere laevanduse riskid, energiahinnad ja erinevad maailma saagiprognoosid.

Kõrgem börsihind ei tähenda ka tootjate sissetulekute samaväärset kasvu, kuna lõpliku ostuhinna määravad konkreetse partii kvaliteet, tarnetähtaeg ja logistikakulud.

„See hooaeg nõuab kogu tarneahela eriti paindlikku tööd. Tuleb mitte ainult vastu võtta suuri teraviljakoguseid, vaid ka eraldada erineva kvaliteediga toodang, leida sellele sobivaimad turud ning täita juba sõlmitud ekspordikohustused. Leedu sektori tugevuseks on hästi arenenud elevaatorite ja Klaipėda sadama infrastruktuur ning kogutud rahvusvahelise kaubanduse kogemus“, – võtab kokku K. Šimas.

Suurim väljakutse – Venemaa teravilja transportimine läbi Balti sadamate

Viimastel päevadel on Leedu teraviljaeksportijad seisnud silmitsi veel ühe suure väljakutsega – Venemaa, täpsemalt Kaliningradi teravilja transiidiga Balti riikide sadamate kaudu. Kuna laevade pidev tulistamine Musta merel on muutnud laevanduse ohtlikuks, ei kiirusta Venemaa ekspordilepingute sõlmimisega Ukrainaga, sest on leidnud viisi, kuidas suunata oma teraviljaeksport Mustast merest üle Balti merele. Venemaa enda Vysotski ja Ust-Luga sadamate läbilaskevõime on piiratud, mistõttu on väga kahetsusväärne, et Balti riigid lubavad oma sadamatesse sisse Venemaa teravilja. Leedu ja Läti ametiasutused suhtuvad sellesse probleemi pealiskaudselt, sest ÜRO järgi on teravili sanktsioonidest vaba kaup, mistõttu ei võeta kasutusele tõsisemaid meetmeid nende voogude takistamiseks. Läbi Läänemere sadamate liigub teravili edasi palju kergemini kui Euroopa Liidu riikidest eksporditav teravili – siin see justkui seadustatakse.

„Minu arvates peaksid kõik seda valdkonda reguleerivad asutused: Põllumajandusministeerium, Tolliamet, Riiklik Toidu- ja Veterinaaramet, samuti „Leedu Raudtee“ ja sadamad – võiksid rakendada loovust ja leida viise, kuidas muuta Venemaa teravilja transiit Leedu ja Läti kaudu ebaatraktiivseks,“ ütleb LGPPA president.

Tema andmete kohaselt tegeleb praegu üks Klaipėda lastimisettevõtetest endiselt vene teraviljaga. „Mul oli võimalus suhelda Lätis tegutsevate ettevõtete ja teraviljaostjatega, kes samuti võtavad meetmeid teravilja ekspordi peatamiseks, sest just Läti sadamad on Balti riikide suurim Achilleuse kand, ja nende kaudu on teoreetiliselt võimalik viia välja umbes 7–8 miljonit tonni teravilja aastas, tegelikult umbes 5 miljonit tonni. Need on hiiglaslikud kogused, ligikaudu sama palju kui kogu kolme Balti riigi eksport kokku, – märgib K. Šimas.

Venemaa teravili on umbes 15 protsenti odavam, mis vähendab Leedu ja Läti teravilja konkurentsivõimet, ning selle ekspordi tagajärjed nende riikide põllumajandustootjatele ja eksportijatele on tohutud. See mõjutab valusalt mitte ainult teravilja hinda. Selle piirkonna teravilja eksportimiseks on vaja rohkem laevu ning nende veohind on Venemaa teraviljavoogude tekkimisega viimastel päevadel tõusnud 7–8 eurot tonni nisu kohta. Seega kannatavad riigi põllumajandustootjad ja eksportijad suuri kahjusid mõne laadimisettevõtte kasumisoovi tõttu.

Kui otsuseid tegevad institutsioonid ei võta viivitamatult meetmeid, kannatab mitte ainult Leedu ja Läti majandus, vaid ka nende maine. Räägime valjuhäälselt, et toetame Ukrainat, kuid tegelikult aitame transportida teravilja agressorile Venemaale.