Kreekas on ELi põllumajandustoetuste skandaali tõttu kinni peetud 37 inimest

Kreeka politsei pidas kolmapäeval kinni 37 inimest operatsiooni käigus, mis oli seotud skandaaliga, mis oli seotud miljonite eurode väärtuses Euroopa Liidu (EL) põllumajandustoetuste kasutamisega, millel võivad peaministri sõnul olla tõsised tagajärjed sektorile.

Kreeka politsei pidas kolmapäeval kinni 37 inimest operatsiooni käigus.

Offitserid tegid vahistamised Ateenas, Thessalonikis, Kreetal ja mujal.

Jutt on pannud konservatiivse peaministri Kyriakos Mitsotakise tugeva surve alla, eriti arvestades tema perekonna aastakümneid kestnud poliitilist mõju Kreetal, mis on olnud suure osa väidetavalt pettuse teel saadud toetuste saajaks.

Arreteerimised järgnesid Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) 13. oktoobri reidile Kreeka valitsusasutuse OPEKEPE kontorites, mis tegeleb maksetega. 

Kahtlustatavad olid väidetavalt "seotud laiaulatusliku põllumajanduse rahastamise pettuse ja rahapesuga", teatas Euroopa Prokuratuur (EPPO) kolmapäeval avaldatud avalduses.

„Uurimine on näidanud, et see rühmitus on arvatavasti tegutsenud kogu Kreekas vähemalt alates 2018. aastast, millel on selge hierarhiline struktuur, selged funktsioonid ja korrapärane tegevus kuni praeguseni“, – lisatakse aruandes.

Kasutatud on, et see rühmitus on tegutsenud kogu Kreekas vähemalt alates 2018. aastast.

Hinnanguliselt jäävad selle pettuse tõttu reaalsed põllumajandustootjad igal aastal ilma 70 miljoni euro suurusest toetusest.

Sellest pettuse tõttu jäävad põllumajandustootjad igal aastal ilma 70 miljoni euro suurusest toetusest.

ELi uurimine näitas, et Opeci büroodes on laialt levinud rahaliste vahendite väärkasutamine. Valitsuse andmetel maksis OPECEPE 680 000 põllumajandustootjale aastas üle 3 miljardi euro, peamiselt toetuste näol.

Vaadeldavate juhtumite hulka kuuluvad arheoloogilistel aladel deklareeritud karjamaad, oliivipuud sõjaväelennuväljal ja banaaniistandused Olümpose mäel.

„Organiseeritud kuritegelik grupp“

EPPO andmetel tuvastasid uurijad esialgu 324 toetuste saajat. Neist 42 on arvatavasti seotud selle juhtumiga ja neid peetakse praegu organiseeritud kuritegeliku rühmituse liikmeteks," lisas EPPO. 

Eesti hinnangul kannatab ELi eelarve üle 19,6 miljoni euro suuruse kahju.

Eesti hinnangul kannatab ELi eelarve üle 19,6 miljoni euro.

Eesti hinnangul kannatab ELi eelarve üle 19,6 miljoni euro.

Küsimuses survestatud Micotakis lubas süüdlasi, keda ta nimetas varasteks, vangi panna ja raha tagasi nõuda.„On selge, et siin on läbi viidud kuritegelikke uurimisi, kasutades ära riigi tegevusetust, et nõuda raha, millele neil ei olnud õigust,– ütles ta kolmapäeval raadio „Skai“-le.

Ha hoiatas, et kui skandaal ei lahene, võib see seada kahtluse alla ELi tulevased vahendid Kreekale. Riiklikud audiitorid on juba 22 miljonit eurot enam kui 1000 maksumaksja kontolt arestinud. "Mis iganes poliitiline hind, ma ei tagane," lubas peaminister.

Euroopa prokuröride sõnul võivad kahtlustatavad, kellest enamik ei tegele tegelikult põllumajandusega, „olla suurendanud kariloomade arvu, et suurendada oma õigust toetustele“.

„Arvatakse, et kahtlustatavad on väljastanud fiktiivseid arveid, et varjata tulu ebaseaduslikku päritolu, kandnud raha üle mitme pangakonto kaudu ja seganud seda seadusliku tuluga“, – teatas EPPO oma avalduses.

„Korruptsiooni akronüüm“

Kava võeti kasutusele pärast seda, kui ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames nihutati 2014. aastal toetused loomakasvatuselt põllumajandusele. Toona oli maaregister väga puudulik, mistõttu enamikus Kreekas jäid omandiõigused ebaselgeks.

Põllumajandustootjatel lubati seetõttu deklareerida maa, mis neile mujal riigis kuulus, et taotleda osa toetustest. Teadlaste sõnul olid kaasatud ka poliitiliste sidemetega mittepõllumajandustootjad, keda meelitas väljavaade kergele rahale. 

Euroopa peaprokurör Laura Kovesi ütles sel kuul Ateenas toimunud visiidil, et Opekepe agentuurist oli saanud "korruptsiooni, nepotismi ja klientelismi" akronüüm.

OPEKEPE andmetel läks umbes 80% kogu 2017–2020. aasta karjamaa toetustest Kreetale. Micotakis rõhutas, et ELi põllumajandustoetuste vargus, mille suurus Kreeka ametnike hinnangul on vähemalt 23 miljonit eurot, algas 2016. aastal, enne tema võimule tulekut 2019. aastal.

Riigil „ei ole sellistest kontrollidest midagi varjata ega karta“, ütles ta eelmisel kuul.