Euroopa Parlament kiitis heaks teatavate GMO-kultuuride kasutamise
Euroopa põllumajandustootjatel lubatakse kasutada teatud geneetiliselt muundatud (GMO) põllukultuure, kuna Euroopa Liidu (EL) seadusandjad kiitsid kolmapäeval lõplikult heaks piirangute leevendamise.
Euroopa Parlament (EP) hääletas nn uute genoomikameetodite (NGM) abil saadud taimede laiemat kasutamist poolt. Nende tehnoloogiate pooldajad väidavad, et need võivad suurendada põllukultuuride vastupidavust põuale ja haigustele.
Eelmise aasta detsembris ELi Nõukoguga kooskõlastatud eeskirjad sätestavad organismi geneetilist materjali muutvate NGM-ide kasutamise tingimused. Kokku lepiti, et taimi reguleeritakse lähtuvalt taime lõplikest geneetilistest omadustest, mitte sellest, kuidas taim aretati. GM-tehnoloogia abil saadud taimed jagatakse kahte kategooriasse, millest igaühe suhtes kehtivad konkreetsed õiguslikud nõuded:
Esimesse kategooriasse kuuluvad GMO-de abil saadud taimed, mis on aretatud traditsiooniliste aretusmeetodite abil, mistõttu on nende muutuste arv piiratud. Neid käsitletakse traditsiooniliste taimedena. Võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõuet, on kindlaks määratud, et taimi, mis on loodud herbitsiidide suhtes vastupidavaks või insektitsiidseid aineid tootma, ei saa käsitada esimese kategooria NGM-taimedena;
Teise kategooria NGM-taimed on taimed, millel on põhjalikumad või keerulisemad geneetilised muudatused. Nende suhtes kohaldatakse kehtivaid rangeid GMO-eeskirju ja nende puhul tuleb läbi viia riskihindamine. Nende turustamiseks ELis on vaja eraldi luba, nagu märgitakse Euroopa Parlamendi teatises.
Neid eeskirju kohaldatakse nii Euroopast pärit kui ka imporditud taimede suhtes. ELi väljaspool on turule juba viidud või kavandatakse viia mõned NGM-tehnoloogia abil saadud taimed, näiteks madala gluteeni sisaldusega nisu, patogeenidele vastupidavad kartulid või põuakindlad maisid.
Ka edaspidi on kohustuslik tagada 2. kategooria geneetiliselt muundatud taimede täielik jälgitavus ja märgistamine. Lisaks võivad ELi liikmesriigid kehtivate GMO-eeskirjade kohaselt piirata või keelata selliste taimede kasvatamist, isegi kui nende kasvatamine on ELis lubatud. Taimesordid, mis sisaldavad 1. kategooria NGM-ist saadud taimi või on aretatud sellesse kategooriasse kuuluvatest taimedest, kantakse ELi avalikku andmebaasi, ning kõik seemnepakendid ja paljundusmaterjal peavad olema märgistatud 1. kategooria NGM-ina, et põllumajandustootjad saaksid teha teadmisel põhinevaid otsuseid.
Selleks et tagada, et NGM-i rakendamisel loodaks taimi, millel on jätkusuutlikkuse omadused (nt vastupidavus kliimamuutustele ja kahjuritele), on määruses sätestatud, et NGM-i abil saadud taimede mõju jätkusuutlikkusele tuleb kohustuslikult jälgida.
Ökoloogilises tootmises ei ole lubatud kasutada NGM-i abil saadud taimi, kuid kui tehniliselt vältimatutel põhjustel peaksid ökoloogilise tootmise aladel esinema 1. kategooria NGM-i abil saadud taimed, ei loetaks seda nõuete rikkumiseks. Komisjon hindab, kas käesolev määrus ei tekita halduslikku, majanduslikku või praktilist koormust mahepõllumajanduse ettevõtjatele, sealhulgas seda, kuidas seda koormust hindavad nii ettevõtjad ise kui ka tarbijad.
NGM-i on võimalik patenteerida, välja arvatud need omadused või tagajärjed, mis esinevad looduses või saadakse bioloogiliste vahenditega. Euroopa Parlamendi liikmed lisasid õigusaktisse kaitsemeetmed, mille eesmärk on vältida turu kontsentreerumist ning tagada taskukohased hinnad ja õiglane juurdepääs põllumajandustootjatele, et neil oleks ka edaspidi õigus seemneid säilitada ja uuesti külvata.
„See on ajalooline võit Euroopa põllumajandustootjate ja Euroopa tuleviku jaoks. NGM-i kasutamise heakskiitmisega valisime innovatsiooni, konkurentsivõime ja toiduga kindlustatuse. Euroopa põllumajandustootjad on juba ammu nõudnud võimalust kasutada neid kaasaegseid aretusmeetodeid, mis võimaldavad aretada vastupidavamaid ja pestitsiididest vähem sõltuvaid taimi. Andes võimaluse kasutada neid ohutuid ja teaduslikult põhjendatud aretustehnoloogiaid, tuleb Euroopa Parlament Euroopa põllumajandustootjate abiks, tagab meie toiduga kindlustatuse ning loob konkurentsivõimelisema ja innovaatilisema Euroopa“, – ütles pärast Euroopa Parlamendi hääletust selle teema raportöör, Rootsi esindaja Jessica Polfjard.
