Ühel Austraalia äärepoolsel saarel suri linnugripi tõttu 13 000 merielefantide poega
Patogeenne linnugripi tüvi, mis nakatas merielefantide paljunemiskoloonia Austraaliale kuuluvas subpolaarsel vulkaanilise päritoluga saarel, hävitas üle 13 000 neid hüljeste sugukonda kuuluvaid mereimetajate poegi, teatasid neljapäeval Austraalia teadlased.
2025. aasta oktoobris teadusekspeditsioonile saabunud teadlased leidsid kauged Herdo ja Makdonald saared hüljeste surnukehadega kaetuna.
Geneetilised uuringud kinnitasid, et kaljusaartel elanud hülgeid, pingviine ja linde hävitas nakkav linnugripi H5 tüvi – see on esimene juhtum, mil seda tüve on avastatud ühel Austraalia ülemereterritooriumidest.
Austraalia Antarktika programmi teadlased väitsid, et kõige rohkem kannatasid selle puhangu all lõunamere elevantide poegad, ning mõnes hüljeste „haremis“ ulatus suremus isegi 97 protsendini.
2025. aasta oktoobris ja 2026. aasta jaanuaris läbi viidud maapealsete ja õhust tehtud uuringute käigus loendati 13,3 tuhat surnud merielefantide poega.
„Need Herdo ja Makdonald saartel registreeritud H5-tüüpi linnugripi juhtumid on esimesed, mis on tuvastatud Austraalia ülemereterritooriumil, ja need näitavad, et viirus levib edasi ida suunas,“ – ütles bioloog Julie McInnes.
Teadlased väitsid, et viirus jõudis sinna tõenäoliselt 2025. aasta augustis koos nakatunud metsloomadega, kes saabusid Crozet’ saartelt –umbes 1,5 tuhat miili kaugusel asuvast loode suunas asuvast subpolaarsest saarestikust.
Inimestest asustamata Herde ja Makdonald saared sattusid ootamatult uudiste pealkirjadesse 2025. aasta aprillis, kui need lisati USA presidendi Donald Trumpi rahvusvahelisse tollinimekirja.
Need saared, mis asuvad 4 tuhat km Austraalia mandriosast edela suunas, on täiesti metsikud ning neile pääseb ainult Austraalia valitsuse loal.
