Kolm nädalat ilma elektriga, miljonid eurod hüvitistena: kui palju saavad elanikud ja põllumajandustootjad pärast tormi tagasi?

22. augustil Leedu laastanud torm jättis tuhanded elanikud ja ettevõtted ilma elektrita ning põhjustas osale põllumajandustootjatest tõsiseid rahalisi kahjusid. „Energiajaotuse operaator“ (ESO) teatas, et on arvutanud välja üle 5 miljoni euro suuruse hüvitise 70 000 kliendile, kelle elektrivarustus ei taastunud seaduses sätestatud 72 tunni jooksul.

2026. aasta torm oli tugevaim alates 1970. aastatest. ESO andmetel jäi tormi kõrghetkel elektrita üle 268 000 kliendi ning registreeriti üle 11 000 võrguriket. Rikkeid kõrvaldasid üle 400 meeskonna ja üle 1 000 töötaja. Zarasai ja Ignalina piirkonna viimastele klientidele taastati elektrivarustus alles 12. septembril – kolm nädalat pärast loodusõnnetust.

Sellised häired on põllumajandusele eriti valusad. Ilma elektrita seisavad piimapumpad, piimakülmikud, teraviljakuivati, sööda valmistamise ja loomakasvatuskomplekside süsteemid. LRT-le intervjuu andnud ettevõtte „Genetiniai ištekliai“ juht Audrius Zalatorius märkis, et tormi tõttu ulatusid kahjud ligikaudu 10 000 euroni. Kuna generaatorid ei suutnud koormust taluda, tuli kaks päeva valada välja ebakorrektselt jahutatud piima.

31. augustil tunnistas Riiklik Energeetika Reguleerimise Nõukogu (VERT) tormi põhjustatud elektrivarustuse häired ametlikult õnnetusjuhtumiks, mis hõlmas kogu Leedu mandriosa. See lõi õigusliku aluse hüvitiste maksmiseks. Hüvitised kuuluvad nii elanikele kui ka äriklientidele, sealhulgas põllumajandusega tegelevatele elektritarbijatele.

Hüvitis arvutatakse individuaalselt: see moodustab 30 protsenti aastasest elektriülekandeteenuse tasu summast ning lisaks 0,7 protsenti iga tunni eest, mis ületab 72-tunnist taastamistähtaega. Keskmise kodutarbija puhul, kes tarbib kuus umbes 150 kWh, on püsisumma ligi 45 eurot, ning iga lisatund suurendab seda umbes 1,05 euro võrra. Seega ulatuks hüvitis viiepäevase elektrikatkestuse korral umbes 95 euroni. Rohkem elektrit tarbivates majapidamistes võib summa olla märkimisväärselt suurem.

ESO esindaja Rasa Juodkienė rõhutab, et selle hüvitise saamiseks ei ole vaja eraldi taotlust esitada – see arvutatakse automaatselt välja ja kliente teavitatakse sellest e-posti teel. Kui ettevõttel on pangakonto number, kantakse raha üle 30 kalendripäeva jooksul alates teavitamisest. Teised kliendid peavad pangakonto numbri esitama kuue kuu jooksul, ning hüvitis jõuab neile 30 päeva jooksul alates andmete esitamisest.

Oluline on see, et see hüvitis ei võta ära õigust nõuda otseste kahjude hüvitamist. Elanikele kehtib lihtsustatud kord: kui elektrivarustus taastati 3–6 päeva jooksul, on võimalik saada hüvitist kuni 220 eurot, 7–13 päeva jooksul – kuni 440 eurot ning 14 ja enam päeva jooksul – kuni 660 eurot. Ärikliendid võivad põhjendatud kahju korral pöörduda individuaalse korra alusel.

ESO on juba maksnud välja ligi 700 tuhat eurot otseste kahjude hüvitistena. Kõige sagedamini taotletakse hüvitist generaatorite ostu- või rendikulude, kütuse ja riknenud toidu eest. Põllumajandustootjate jaoks on eriti oluline säilitada arved, kütusekviitungid, rikutud toodangu arvestusdokumendid ja muud kahju tõendavad dokumendid.

Siiski tõstatavad miljonilised hüvitised olulise küsimuse: kas hüvitised suudavad asendada usaldusväärset elektrivarustust? Põllumajanduses võib isegi paar tundi ilma elektriga tähendada saagi kaotust, tootmise häireid ja tuhandete kahju. Seetõttu on põllumajandusettevõtetele oluline mitte ainult kahju hüvitamine, vaid ka elektrivõrkude vastupidavus tulevastele loodusõnnetustele.