Rheinmetall peatab Genetic Resources'i lambakasvatusettevõtted

Vahetuseks riigi omandis oleva maa üleandmise eest Saksa „Rheinmetall laskemoonatehasele Radviliskise rajoonis kaalutakse kuue eraldi maa üleandmist Leedu Tervishoiuülikoolile (LSMU) Šeduva ja Baisogala lähedal.

Viis neist on praegu renditud karjakasvatusettevõttele „Genetiniai resursiai“, mida erastatakse, selgub valitsuse kantselei koostatud ja Turto bankas'i hallatavatest dokumentidest. 

Viimase ettevõtte sõnul peataks maa, millest enamikku kasutatakse lammaste karjatamiseks ja söödatootmiseks, konfiskeerimine tema lambakasvatusüksuse tegevuse. Selle tulemusena võttis „Genetic Resources“ eelmisel nädalal ühendust põllumajandus-, majandus- ja innovatsiooniministeeriumi, Maa-ameti (NŽT) ja kinnisvarapangaga.

Riigikantselei poolt koostatud otsuse eelnõu, mis käsitleb maapiirkondade maa andmist teadusasutustele, spetsialiseeritud põllumajandusettevõtetele ja riigi kontrolli all olevatele ettevõtetele, näeb ette, et punkt, millega LSMU-le antakse 340 hektari suurune maa-ala Kemėrai külas Baisogala linna lähedal, tunnistatakse kehtetuks. 

Es on see linnast lääne pool asuv maatükk, mis tuleb üle anda Rheinmetalli tehase ehitamiseks. 

See maa-ala, mis asub linnast lääne pool, tuleb üle anda Rheinmetalli tehase ehitamiseks. 

„See maatükk tagastatakse riigi vajadustele“, – seisab eelnõus.

Samas resolutsioonis tahetakse anda ülikoolile ka viis ettevõttele „Gamtiniai resursiai“ rendile antud maatükki kogupindalaga 340 hektarit Šeduva lähedal Radviliškise rajoonis, samuti üks 12,5 hektari suurune riigimaa Baisogala lähedal. 

Reinmetalli tehase jaoks kavandatud maa võetakse 1. juulil LSMU-lt üle ning kuus krunti eraldatakse ülikoolile 17. juunil. 

Ülikooli rektor Rimantas Benetis ütles eelmisel nädalal BNS-ile, et LSMU poolt kasutatava maa üleandmise eest „Rheinmetalli“ laskemoonatehasele pakutakse ülikoolile mitu erinevat, kokku sarnase pindalaga krunti Baisogala lähedal. 

Selle sõnul kalkuleerib LSMU praegu oma üksuse, loomakasvatuse instituudi Baisogalas asuva farmi ümberpaigutamise kulusid ja võimalikke kahjusid ning ei välistanud, et ülikool küsib riigilt ka rahalist kompensatsiooni.

Selle sõnul ei ole võimalik, et ülikool küsib ka rahalist kompensatsiooni.

LSMU-le kuulub praegu rendilepingu alusel mitu suurt riigimaa krunti umbes 1700 elanikuga Baisogala linna ümbruses, sealhulgas 340 hektari suurune maatükk, mis antakse üle Rheinmetalli tehasele. Maad kasutatakse loomasööda, geenivaramu (ohustatud või kriitilised tõud) veiste, kariloomade, hobuste ja lindude jaoks, mida kasutatakse loomakasvatuse instituudi teadustöödel ja üliõpilaste töötubades.

„Ettevõtte lambakasvatusüksuse tegevuse lõpetamine“

Ühingu „Genetiniai resursiai“ sõnul peataks ettevõtte lambakasvatusüksuse tegevuse viie 339,5 hektari suuruse maatüki ülevõtmine Šeduva lähistel ja üleandmine LSMU-le. 

„Ei ole võimalik säilitada olemasolevaid lambaid ja täita nõuetekohaselt eespool nimetatud funktsioone (kahe lambatõu säilitamine, lambasööda tootmine – BNS) ning on ebaselge, mis saab lambakasvatusosakonna 18 töötajast“, – seisab ettevõtte eelmisel nädalal riigiasutustele saadetud kirjas.

„Palun teavitage meid, milliseid meetmeid võetakse seoses ettevõtte erastamisega ja lambakasvatusüksuse saatusega“, – seisab dokumendis. 

„Genetic Resources“ teatab, et sai oma maa ülevõtmisest teada ettevõtte juhatuse koosolekul möödunud kolmapäeval. 

Registrikeskuse andmetel kehtivad Šeduva lähedal Šeduva, Užuoveja, Puipiai ja Pavartyčiai külades asuvate viie maatüki rendilepingud kuni märtsini 2030. „Genetinis resursiams“

Seduva lambakasvatusüksus rendib ettevõtte sõnul riigilt kokku ligi 383 hektarit maad ning Šeduva lähedal asuvad maatükid on kasutusel lambakasvatuseks ja söödatootmiseks. 

Kasvatusüksus rendib riigilt kokku ligi 383 hektarit maad ning Šeduva lähedal asuvad maatükid on kasutusel lambakasvatuseks ja söödatootmiseks.

Kavandatakse kogu lambakasvatusüksus ülikoolile üle

Audrius Zalatoris, ettevõtte „Genetiniai resursiai“ juht, ütles, et lambakasvatusüksusele renditud maa ülevõtmine, kuid ülejäänud kinnistu jätmine ei annaks ülikoolile kohta, kus suvel lambaid karjatada ja talveks sööta valmistada.  

„Meil on üksus Panevėžyse rajoonis, Upytė's, nii et meil oleks võimalik sööta 50 kilomeetri kaugusele transportida, kuid see on lisakulu, lisakulu“, ütles A. Zalatoris teisipäeval BNS-ile. 

„Ja mida teha suvel lammastega? Laudas? Minu teada ei hoia neid keegi laudas," ütles „geneetiliste ressursside“ juht. 

Zalatorise sõnul võiks kogu Šeduva ettevõtte lambakasvatusüksus koos karja ja hoonetega koos maaga kohe LSMU-le üle minna. 

„Siis tuleks meid reorganiseerida, eraldades lambakasvatusüksuse ja andes kogu üksuse koos kogu vara ja maaga üle Leedu Tervishoiuülikoolile. Nüüd võtavad nad maa ja jätavad varad – lambad, laudad, kõik muu, ma ei tea...“, – ütles ta. 

Ühingu tegevjuhi sõnul oleks võinud ametiasutused juba varakevadel teavitada ettevõtet kavandatavast maade äravõtmisest: „Kui maa oleks harimata ja ilma kariloomadeta – see on teine asi. Aga seal on kariloomad ja mul ei ole, kuhu neid suvel panna“. 

„Genetic Resources“ teatas kirjas, et 1. mai seisuga oli tema lambaüksuses 2250 lammast, millest 781 – olid Leedu mustanahalised ja 30 – kohalikud karjaloomad. Ettevõte väidab, et kahe riikliku makseasutusega sõlmitud lepingu alusel on ta kohustatud pidama 905 ja 34 kõnealust tõugu kuni 2027. aastani.

Ühingu sõnul on ettevõttel kohapeal ka keskus, kus lambaid kogutakse ja eksporditakse teistesse Euroopa riikidesse.  

„Genetiniai resursiai“ kasvatab liha- ja piimakarja, tegeleb teravilja-, kiu- ja õlitaimede seemnetootmisega, katse-, õppe- ja katsetegevusega ning kaitseb ja aretab Leedu põlislammaste ja mustapäiste lammaste aretusega.

43% ettevõtte müügist tuleb taimekasvatusest, 42% piimast, 10% veistest ja 4% lammastest.

Ühingu lambakasvatusüksus asub Pavartyčiai külas, taimekasvatusüksus aga Upytė külas Panevėžyse piirkonnas. Lisaks nendele kompleksidele kuulub ettevõttele 168 hektarit 140 maatükki ning ettevõte rendib üle 1600 hektari maad.

Uue enampakkumine võidakse välja kuulutada

„Genetinius resurs“'t haldava Turto bankas'e esindaja Karolis Vaitkevičiuse sõnul, kui valitsus otsustab ettevõttelt renditud maad ära võtta, muutub ettevõtte tegevus ja varade väärtus ning võidakse kuulutada välja uus oksjon ettevõtte müügiks uue alghinnaga. 

„Tegemist on riigimaaga. See on ettevõttele renditud ja sel juhul on valitsuse otsustada, kuidas riigimaaga ümber käia," ütles panga kommunikatsioonijuht K. Vaitkevičius kolmapäeval BNS-ile.  

„Kui valitsuse poolt tuleb mingi otsus, oleme valmis pöörduma erastamiskomisjoni poole, et erastamine peatada ja seda uuesti hinnata“, – lisas ta. 

7. juuniks on kavandatud enampakkumine „Genetic Resources“ 100% aktsiate müügiks, mille alghind on peaaegu 2,8 miljonit eurot. 

Ettevõte loodi 2019. aastal „Šeduva lambafarmi“ ja Upytė katsefarmi ühinemise teel. Ettevõte anti üle pangale 2023. aasta oktoobris, seni juhtis seda põllumajandusministeerium (MAA).

Aprilli keskel allkirjastasid valitsuse ja „Rheinmetalli“ esindajad Vilniuses kavatsuste deklaratsiooni 155 mm suurtükiväe laskemoonatehase ehitamise kohta Leedus ning alustasid läbirääkimisi investeerimislepingu üle. Leping on kavas allkirjastada lähiajal.