Kas põllumajandusministeeriumi juhtkond on võimeline kaitsma Leedu toodangut?

Euroopa Liidu (EL) ja Lõuna-Ameerika Mercosuri bloki vaheline kaubandusleping sisaldab loetelu rohkem kui 300 ELi tootest, millel on geograafilised tähised. Sellesse loetellu ei ole aga kantud ühtegi laiemalt tuntud Leedu toodet, näiteks „Skilandis“ või „Lietuviškas varškės sūris“. Samal ajal on Poolal vähemalt kaks kaitstud nime – vodka kategoorias.

Geograafiliste tähiste kaitset rahvusvahelistes kokkulepetes peetakse oluliseks vahendiks, et kaitsta traditsioonilisi tooteid imiteerimise ja nimede väärkasutamise eest kolmandate riikide turgudel. Kas Leedu ametiasutused on teinud kõik endast oleneva, et esindada riigi tooteid ja huve?

Suured riigid hoolitsevad enda eest, väikesed riigid jäävad maha

„ELi–Mercosuri leping on vajalik ainult suurtele tööstusriikidele – Saksamaa, Prantsusmaa jne. Kui palju väikeriike nagu Leedu see mõjutab, ei olnud nende jaoks oluline. Ja see olukord, et Leedu tooteid ei lisatud geograafiliste tähiste nimekirja, kinnitab seda veel kord," ütleb Seimi liige Valius Ąžuolas.

Selle sõnul puudusid juba lepingu tutvustamise algusest peale selged vastused selle kohta, kuidas Euroopa põllumajandustootjaid kaitstakse ja kuidas võimalikku kahju hüvitatakse.

Selle sõnul oli juba lepingu tutvustamise algusest peale puudus selge vastus, kuidas Euroopa põllumajandustootjaid kaitstakse ja kuidas võimalikku kahju hüvitatakse.

„Kui Mercosuri lepingu üle otsustama hakati, puudusid tõelised vastused selle kohta, mis juhtub. Öeldi, et ei ole vaja karta – EL hoolitseb kõigi eest. Kuid me näeme juba praegu, et suured riigid hoolitsevad enda eest ja väikesed jäävad maha," ütles Euroopa Parlamendi liige, lisades, et Leedu peab tõenäoliselt tugevdama oma kontrolli impordi üle, kuna Mercosuri riigid püüavad agressiivsemalt Euroopa turule tungida.

„Lepingu sõlmimisel ei astunud Brasiilia munaturul mitte ainult otsustavaid samme, vaid tegi seda ka riiklikul tasandil. Nad on ägedalt huvitatud meie turule tungimisest. Mercosuri lepinguga on vana kontinendi põllumajandustootjad välja astunud võitlusse. Meie Euroopas püüame end teatud piirangute taha peita, samas kui teised riigid suruvad tootmist riigi tasandil," usub härra Tamme.

Tugeva institutsionaalse positsiooni puudumine

„See on vastus neile, kes ütlevad, et Mercosur on suur hüve – isegi selliste üsna tundlike küsimuste eest ei hoolitseta. Tulevik on sünge kõigi jaoks, isegi nende jaoks, kes on palju investeerinud ja püüdnud säilitada unikaalseid tooteid– ütleb parlamendiliige Kęstutis Mažeika.

Selle arvates peaks Leedu aktiivselt oma huvide ja toodete eest seisma, kuid seni puuduvad selged signaalid vastutavatelt institutsioonidelt.

„Minu arvates on see üldiselt kummaline protsess, kui avalikkus ja isegi põllumajandusringkond ise saab uudiseid teada avalikust ruumist. Vahepeal ei ole põllumajandusministeeriumi ega valitsuse poolt selget seisukohta“, – ütleb ta.

K. Mažeika juhib tähelepanu sellele, et kui Euroopa Parlament ratifitseerib lepingu, peab Leedu võib-olla uuesti läbirääkimislaua taha minema, et kõrvaldada allesjäänud lüngad ja otsustada, kas riigi ametiasutused on valmis hakkama saama madalamate nõuetega riikide konkurentsiga.

FMA vastus

Põllumajandusministeerium (MAA) annab olukorrale teistsuguse selgituse. Ministeeriumi sõnul esitab Leedu koos välisministeeriumiga regulaarselt ettepanekuid Leedu geograafiliste tähiste lisamiseks ELi ja kolmandate riikide vahelistesse kahepoolsetesse lepingutesse.

„Põllumajandusministeerium esitab koostöös välisministeeriumiga alati ettepanekuid Leedu geograafiliste tähiste lisamiseks ELi ja kolmandate riikide vahelistesse kahepoolsetesse lepingutesse. Selliste ettepanekute majanduslik põhjendus on oluline – milline on konkreetse toote ekspordiväärtus konkreetsesse kolmandasse riiki (riikide rühma). EL eelistab suuremate riikide kaubanduslikult tugevamaid ja tuntumaid nimetusi," seisis ministeeriumi vastuses.

Majandusamet juhib tähelepanu, et ettepanekuid tehti ka ELi–Mercosuri puhul ning et Mercosuri riikides kaitstud ELi geograafiliste tähiste lõplikus loetelus on väidetavalt „Originali Lietuvosviška degtinė“.

Kaasaegselt juhib ministeerium tähelepanu sellele, et sellised nimekirjad sisaldavad ainult geograafilisi tähiseid kui osa intellektuaalomandi süsteemist ning seetõttu ei saa traditsioonilisi garanteeritud tooteid (GTG) sellisele kaitsele allutada.

„Garanteeritud traditsioonilised tooted (mis ei ole geograafiline tähis), nagu Lietuvosški skilandis või Žemaitiškas kastinys, ei ole sellise kaitse alla võetavad“, – märgib ministeerium.

Mida on geograafiline tähis?

Ehkki võib tunduda, et sellised tooted nagu skilandis või kastinys peaksid automaatselt olema kaitstud geograafilise tähisega, sõltub see tegelikult toote staatusest Euroopa Liidu kvaliteedisüsteemis. Geograafilised tähised on intellektuaalomandi kaitse, mis kaitseb toote nime, kui see on selgelt seotud konkreetse kohaga ja vastab kindlaksmääratud spetsifikatsioonile. ELi süsteemis kasutatakse tavaliselt kahte liiki geograafilisi tähiseid: kaitstud päritolunimetus (KPN/kaitstud geograafiline tähis), mille puhul kõik tootmisetapid toimuvad konkreetses piirkonnas, ja kaitstud geograafiline tähis (KGT/kaitstud geograafiline tähis), mille puhul piisab vähemalt ühest etapist.

Traditsiooniline garanteeritud toode (GTG) tähendab, et toode on oma koostise või tootmismeetodi tõttu tunnistatud traditsiooniliseks, kuid selle staatus ei ole tingimata seotud ühe kindla geograafilise piirkonnaga, mistõttu seda ei käsitleta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes tavaliselt geograafilise tähisena.

Kaubamärkide puhul ei ole tegemist geograafilise tähisega.

Kas Leedu saab oma toodete kaitset tulevikus tugevdada?

MAFFi sõnul püüab Leedu jätkuvalt oma geograafilisi tähiseid rahvusvahelistesse lepingutesse lisada, kuid lõplik otsus jääb igal juhul Euroopa Komisjonile.

„ELil on kolmandate riikidega üle 50 kaubanduslepingu, millest umbes 30&bdash;40 sisaldavad geograafiliste tähiste kaitset konkreetsete nimekirjadega. (...) Tuleb märkida, et lõpliku otsuse konkreetse geograafilise tähise lisamise kohta lepingu loetellu teeb Euroopa Komisjon," ütles ministeerium.

Liidu poliitikud rõhutavad omalt poolt, et väiksemad riigid peavad otsima võimalusi oma positsiooni tugevdamiseks, millest üks on suuremad läbirääkimised ja koostöö piirkonna partneritega.

„Selleks, et Leedu tooted saaksid kaitstud nimekirja, tuleb ka meil teha tööd, pidada läbirääkimisi ja pidada läbirääkimisi. Üks võimalus – on otsida liitlasi, naaberriike, kes toodaksid sarnaseid tooteid ja üheskoos oleksid kantud geograafiliste tähiste loetellu–, – ütleb V. Ąžuolas.

Mida edasi?

„Agrobite“ tuletab meelde, et Euroopa Parlament peatas ELi-Mercosuri lepingu ratifitseerimisprotsessi pärast seda, kui ta otsustas vaid 10 häälega suunata asja Euroopa Liidu Kohtusse (CJEU), et saada õiguslik arvamus lepingu vastavuse kohta ELi aluslepingutega.

See tähendab, et Leedu ametiasutused saavad veel reaalselt astuda positiivseid samme, et võimalikult paljud Leedu tooted saaksid lepingu alusel piisava kaitse.

Küsimus on, kas põllumajandusministeeriumi praegune juhtkond on võimeline tegelikke samme astuma või toetub ta pigem deklaratsioonidele.