Brüsseli otsusega püütakse hüvitada põllumajandustootjatele kuni 80 protsenti väetiste ostmisega seotud lisakuludest
Teisipäeval võttis Euroopa Parlament vastu meetmed, mille eesmärk on leevendada väetiste hinnatõusu mõju Euroopa Liidu põllumajandustootjatele, teatas Euroopa Parlamendi kommunikatsiooniteenistus.
Euroopa Parlamendi liikmed otsustasid kiirendada Euroopa Komisjoni poolt esitatud ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) muudatuste menetlemist, et tagada põllumajandustootjatele õigeaegne abi väetiste ostmiseks järgmiseks kasvuperioodiks.
„Agroitė“ tuletab meelde, et Euroopa Komisjon on pakkunud välja ligikaudu 540 miljoni euro suuruse ajutise toetuspaketi, mida rahastatakse olemasolevatest ühise põllumajanduspoliitika vahenditest, ilma uut eelarvet koostamata. On ette nähtud, et liikmesriigid saavad eraldada sihtotstarbelist abi põllumajandustootjatele, kelle tootmiskulud on väetiste hinnatõusu tõttu kõige rohkem kasvanud.
Seda tehakse eesmärgiga vältida tootmise ja toidu kvaliteedi langust ning hindade tõusu tarbijatele. Euroopa Parlamendi otsuse kohaselt saavad põllumajandustootjad likviidsusabi, mis moodustab kuni 80 % nende täiendavatest väetisekuludest. See tähendab, et kui põllumajandustootjate väetisekulud on kasvanud, hüvitatakse neist kuni 80 protsenti.
ELi liikmesriikidel on samuti võimalus suurendada otsemaksete ettemakseid 70 %-lt 75 %-ni ja maksta need kannatanud põllumajandustootjatele välja kohe pärast taotluste esitamist (mitte alles pärast 16. oktoobrit, nagu on ette nähtud kehtivate eeskirjade kohaselt).
Liikmesriikidel on ka rohkem paindlikkust järgmise aasta otsetoetuste eelarvete korrigeerimisel.
Komisjoni esitatud eeskirjad võeti vastu 576 poolthäälega, 62 vastuhäälega ja 15 erapooletu häälega.
Nüüd peab Euroopa Parlamendi vastuvõetud otsuse ametlikult kinnitama nõukogu ja avaldama ametlikus väljaandes, et see jõustuks järgmisel päeval pärast avaldamist.
Väetiste hinnad mõjutavad otseselt toiduainete tootmist, kuna väetised moodustavad kuni 16 % põllumajandustootjate kuludest.
EL impordib 30 % põllumajanduses kasutatavatest lämmastikväetistest ja 70 % fosfaadiväetistest. Samal ajal sõltub ELi väetisetootmine maagaasist. Hiljutiste geopoliitiliste sündmuste tõttu, näiteks Venemaa agressiivse sõja Ukraina vastu ja hiljutise olukorra tõttu Lähis-Idas, eriti Hormuzi väina sulgemise tõttu, tõusevad nii väetiste kui ka energia hinnad.
Olukorda raskendab veelgi asjaolu, et lämmastikväetiste turg on endiselt äärmiselt sõltuv ülemaailmsetest toorainevoogudest. Analüütikute andmetel maksid lämmastikväetised Euroopa põllumajandustootjatele 2026. aasta aprillis umbes 71 protsenti rohkem kui keskmiselt 2024. aastal, kusjuures vaid kahe kuu jooksul olid hinnad tõusnud ligikaudu 40 protsenti. Selle hüppe peamiseks põhjuseks olid häired ülemaailmsetes ammoniaagi ja karbamiidi tarneahelates.
Viimastel aastatel on Euroopa Liit püüdnud vähendada sõltuvust Venemaa väetistest. 2023. aastal moodustasid lämmastikväetised üle 70 protsendi ELis tarbitavatest väetistest, kusjuures Venemaa tarnis umbes veerandi nende impordist, mille väärtus ulatus ligikaudu 1,3 miljardi euroni. Sel põhjusel otsustas Euroopa Liit juba varem kehtestada järk-järgult eriti kõrged tollimaksud Venemaa ja Valgevene väetistele, soodustades sellega tarneallikate mitmekesistamist ja sisetootmise arendamist.
