Muutused pärast 2027. aastat ehk Euroopa põllumajanduse must kolmapäev
Euroopa põllumajandustootjate organisatsioonide sümboolne protestimarss 16. juulil 2025 Brüsselis tähistas uut verstaposti võitluses Euroopa põllumajanduse tuleviku eest. Protestmarss oli vastus Euroopa Komisjoni kavandatavale mitmeaastase finantsraamistiku ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformile, mis põllumajandustootjate sõnul kujutab endast ühise põllumajanduspoliitika põhjalikku lammutamist.
Euroopa Komisjoni ettepanekut integreerida ÜPP nn ühtsesse fondi esitatakse kui haldusliku lihtsustamise meedet. Põllumajandusringkonnad näevad seda aga teisiti – see on samm ühise põllumajanduspoliitika hävitamise ja eelarvekärbete suunas, mis tabab eriti rängalt Euroopa põllumajanduse selgroogu moodustavaid perefarmisid.
Copa-Cogeca: „See – poliitiline ebajärjekindlus“Copa-Cogeca, Euroopa põllumajandustootjate ja põllumajanduskooperatiivide organisatsioon, on juba mitu kuud hoiatanud ühise põllumajanduspoliitika integreerimise negatiivsete tagajärgede eest ühisesse fondi. Organisatsioon leiab, et selline tegevus on vastuolus varasemate lubadustega jätkusuutlikkuse, konkurentsivõime ja ühtse turu tugevdamise kohta. Praegune olukord, sealhulgas kliimakriis, geopoliitiline ebastabiilsus ja üha rangemad keskkonnanõuded, nõuavad põllumajanduse jaoks rohkem, mitte vähem stabiilsust ja rahalist kindlust.
„Ajal, mil Euroopa Komisjon on deklareerinud oma avatust dialoogile ja põllumajandustootjate kaasamisele, näitab 16. juulil esitatud ettepanek täpselt vastupidist suunda. Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti on eiratud, otsused on tehtud suletud uste taga ning tulemuseks on küüniline ja ühepoolne plaan, mida ükski põllumajandustootjate organisatsioon ei saa toetada, ütleb Copa-Cogeca.Eelarve kärped – tõeline oht põllumajandusettevõtete stabiilsusele
Komisjoni kavandatud uue mitmeaastase finantsraamistiku kohaselt on põllumajandusele 2028–2034. aastaks ette nähtud 300 miljardit eurot, võrreldes 386,6 miljardi euroga eelmises eelarves aastateks 2021–2027. Võttes arvesse inflatsiooni, tähendab see 20–30%list tegelikku rahastamise vähendamist
.Kui komisjon rõhutab, et põllumajanduse toetamine jääb, kardavad põllumajandustootjad, et rahastamise vähendamine ja integreerimine üldfondi tähendab paindlikkuse kaotamist, väiksemat prognoositavust ja suuremat halduskoormust, eriti väikeste ja pereettevõtete jaoks piirkondades.
Kui komisjon rõhutab, et põllumajanduse toetamine jääb, kardavad põllumajandustootjad, et rahastamise vähendamine ja integreerimine üldfondi tähendab paindlikkuse kaotamist, väiksemat prognoositavust ja suuremat halduskoormust, eriti väikeste ja pereettevõtete jaoks piirkondades.Poliitiline signaal – ignoreerimine, mitte prioriteetide seadmine
Copa-Cogeca sõnul saadab kavandatav mudel selge signaali: põllumajandus ei ole enam prioriteet. See on eriti terav, arvestades põllumajandustootjatele pandeemia ajal osutatud austust ja nende rolli Euroopa toiduga kindlustatuse tagamisel.
„Pärast kogu pandeemia ajal saadud aplausi on põllumajandustootjad nüüd kõrvale jäetud – ignoreeritud, samas kui nad vastutavad jätkuvalt selle eest, et Euroopa elanikkond saaks ohutut, kvaliteetset ja jätkusuutlikku toitu,– kommenteerib organisatsioon.
Põllumajanduse tulevik – otsuste käes
Sel ajal, kui komisjon on algatamas laiaulatuslikku konsultatsiooni uue mitmeaastase finantsraamistiku üle, nõuab Copa-Cogeca rohkemat kui deklaratsioone. Organisatsioon kutsub Euroopa Parlamenti, eelkõige põllumajanduskomisjoni, ja ministrite nõukogu üles lükkama tagasi praegune ettepanek ja nõudma, et ÜPP jääks iseseisvaks, selgeks ja vastutustundlikuks poliitikavahendiks.
Üle 6 000 organisatsiooni üle Euroopa on juba allkirjastanud petitsiooni, et kaitsta ühise põllumajanduspoliitika tulevikku. Nende sõnum on selge: Euroopa põllumajanduspoliitikat tuleb tugevdada, mitte nõrgestada.
