EL käivitab looduskrediidi tegevuskava

Euroopa Komisjon on avaldanud looduskrediidi tegevuskava, strateegilise dokumendi, milles sätestatakse, kuidas komisjon kavatseb välja töötada usaldusväärse, läbipaistva ja teaduspõhise raamistiku, et stimuleerida erainvesteeringuid looduskaitsesse ja taastamisse. See algatus on vahend bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks ja taastamiseks, kliimariskide vähendamiseks ja samal ajal säästva majandusarengu edendamiseks kogu Euroopa Liidus.

Loodushüvitiste tegevuskava näeb ette ekspertide aktiivset kaasamist, et aidata kaasa ettepanekute tegemisele võimaliku eraldiseisva või integreeritud ELi loodushüvitiste sertifitseerimissüsteemi loomiseks. Konsultatsioonide ja ekspertide panuse põhjal hindab Euroopa Komisjon 2027. aastal selles valdkonnas tehtud edusamme ja kaalub edasisi samme looduskrediidi turgude arendamiseks. Täielik tegevuskava on kättesaadav siin.

Loodushüvitised – on sertifitseeritud ühikud, mis kajastavad positiivset mõju loodusele. ELi looduskrediidisüsteemi loomine võimaldaks neid väljastada konkreetsete loodussõbralike meetmete, näiteks taastatud märgalade, säilitatud metsade või parandatud elupaikade eest. Neid meetmeid võiksid rakendada põllumajandustootjad, metsamehed, muud maaomanikud, kalurid, kogukonnad või muud looduskasutajad, kes teevad täiendavaid jõupingutusi, mis lähevad kaugemale sellest, mida nõuavad keskkonnaalased õigusaktid.

Selleid meetmeid peaksid hindama ja sertifitseerima sõltumatud organisatsioonid selgete, teaduspõhiste kriteeriumide alusel. Usaldusväärne sertifitseerimine tagaks, et loodushüvitised kajastavad tegelikku ja käegakatsutavat kasu loodusele. Krediite võiksid osta ettevõtted, finantsasutused, avalik sektor või kodanikud, kes soovivad aidata kaasa looduse taastamisele või vähendada oma ökoloogilist jalajälge.

Kui selline loodushüvitiste sertifitseerimissüsteem töötataks välja, võiks see olla sarnane Euroopa Liidu juba heaks kiidetud süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimissüsteemiga, mis kiideti heaks eelmisel aastal vastu võetud määrusega ja mis näeb ette süsinikdioksiidi pikaajalist sidumist, süsinikdioksiidi sidumist põllumajanduses ja süsinikdioksiidi säilitamist toodetes. Viimane avab uued võimalused heitkoguste usaldusväärseks ja läbipaistvaks vähendamiseks paljudes sektorites.

Kui kolm neljandikku euroala ettevõtetest sõltub otseselt loodusest, on loodushüvitised muutumas uuenduslikuks vahendiks, mis muudab meie suhtumist loodusesse. Kuna praegused investeeringud bioloogilise mitmekesisuse kaitsesse on ebapiisavad, on EL lubanud eraldada 2026-2027. aastaks 10% oma eelarvest bioloogilisele mitmekesisusele, kahekordistades bioloogilise mitmekesisuse toetamise väljaspool ELi 7 miljardi euroni. Hinnanguliselt kulub bioloogilise mitmekesisusega seotud investeeringuteks 65 miljardit eurot aastas. Seepärast on märkimisväärsete tulemuste saavutamiseks vaja kombineerida avaliku ja erasektori vahendeid. Looduskrediit võib anda olulise panuse viimaste suurendamisse.

Kavas nähakse ette ka tugeva juhtimissüsteemi loomine, mis hõlmaks loodushüvitiste registreerimist, ülekandmist, järelevalvet ja aruandekohustust alatäitmise korral. Tuleks välja töötada läbipaistvad ja usaldusväärsed standardid ja meetodid ning hinnata looduspõhiste krediitide turu potentsiaali, samuti stiimulite loomist väikestele osalejatele, nagu põllumajandustootjad, kalurid, metsamehed ja väikeettevõtted.

Dokumendis rõhutatakse pilootprojektide rolli – need on juba käimas Eestis, Prantsusmaal ja Peruus, samuti koostöö rahvusvaheliste partneritega.

Kõikidel huvitatud isikutel palutakse esitada oma seisukohad tegevuskava kohta avaliku arutelu käigus kuni 30. septembrini 2025. Samuti kutsub Euroopa Komisjon teid üles jälgima käimasolevaid looduskrediidi katseprojekte ja otsima võimalusi osalemiseks riiklikul või piirkondlikul tasandil.

Informatsioon keskkonnaministeeriumist