Lähis-Ida sõja tõttu langes maailma väetisekaubanduse maht 30 protsenti.

Maailma väetistekaubanduse maht, mis on kogu maailma põllumajanduse jaoks äärmiselt oluline, on käesoleva aasta algusest langenud 30 protsenti, sest sõda Lähis-Idas on hindu järsult tõstnud ja sundinud mitut riiki eksporti piirama, teatas neljapäeval ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO).

Paljud põllumajandustootjad on ostud edasi lükanud või neist üldse loobunud, kuna pakkumine vähenes Hormuzi väina tegeliku sulgemise tõttu, mis peatas väetiste tootmiseks kasutatavate toorainete ja veeldatud maagaasi (LNG) vedu. Samal ajal kuuluvad Hiina, Venemaa, Türgi ja Egiptus peamiste tootjariikide hulka, kes on eksporti piiranud, et kaitsta oma siseturge.

FAO poolaastaaruandes „Food Outlook“ avaldatud andmete kohaselt tõusid väetiste hinnad veebruarist maini keskmiselt 25 protsenti. Selle tulemusena vähenes kaubandusmaht käesoleva aasta esimese nelja kuu jooksul 41 miljoni tonnini, võrreldes eelmise aasta sama perioodi 58 miljoni tonniga.

Isegi kui Hormuzi väina avatakse, „on lämmastikku, fosfaate ja väävlit sisaldavate toorainete tarnete taastumine aeglane ja ebaühtlane, seetõttu jäävad hinnad ajalooliselt kõrgetele tasemetele“, hoiatas FAO.

Enne 28. veebruaril alanud sõda veeti kolmandik maailma väetistest läbi Hormuzi väina. Ametnikud on juba hoiatanud, et suvehooajal võivad põllumajandustootjad silmitsi seista väetisepuudusega.