Kui kartulit antakse tasuta: Saksamaa ülejääk ohustab Leedu tootjaid

Saksamaa kartuliturul oli eelmisel nädalal suur üleküllus, mida turuosalised ja meedia nimetasid kartuli üleujutuseks. Saksamaa põllumajandusministeeriumi andmetel on riigi kartulisaak 2025. aastal umbes 13,4 miljonit tonni, mis on 5,3% rohkem kui 2024. aastal ja umbes 17% rohkem kui pikaajaline keskmine saak. See on väidetavalt viimase 25 aasta suurim kartulisaak.

Saksamaa rekordiline kartulisaak on tingitud soodsatest ilmastikutingimustest ja kartulitootmispindade laiendamisest. Saksamaal oli 2025. aastal kartuli kasvatamise pindala oluliselt suurem kui 2024. aastal. Mõned põllumajandustootjad on laiendanud oma pindala, oodates suuremat nõudlust välisturgudel. Kuid kodumaine tarbimisturg ja töötlemisvõimsus ei ole tootmismahu kasvuga sammu pidanud – isegi Euroopas on kartulitootmise ülejääk jõudnud sellisele tasemele, et isegi eksperdid räägivad "kartuli üleujutuse" nähtusest, mille puhul pakkumine ületab kaugelt nõudlust ja tarneahelate võimekust.

Nendel põhjustel on kartuli hinnad Euroopa turgudel 2025. aastal sattunud tugeva surve alla. Näiteks on varajase kartuli hinnad töötlemiseks Loode-Euroopas langenud hooaja alguse umbes 175 eurolt tonni kohta tunduvalt alla 270 euro/tonni hooaja lõpus.

ELi keskmised hinnad olid teises kvartalis koguni 29% madalamad kui 2024. aastal.

See suundumus on tugevalt mõjutanud põllumajandustootjate sissetulekut ja turustatavust.

Turu üleküllus on muutunud tõeliseks probleemiks, mõned tooted ei müüda isegi omahinnaga, mistõttu paljud jäävad ladustatuks. See on viimastel kuudel sundinud põllumajandustootjaid kartuleid lihtsalt ära andma. Berliini piirkonnas on ilmunud kuulutused, mis kutsuvad inimesi üles tulema ja võtma kartuleid laodest tasuta kaasa.

Sotsiaalsed organisatsioonid on rajanud ka 174 kartulite jaotuspunkti. Ühe põllumajandusettevõtte laos seisnud 4000 tonnist ülejäävast kartulist annetati umbes 22 tonni toidupankadele, ülejäänud jagati koolidele, kodutute varjupaikadele, kirikutele ja isegi loomaaeda.

Kartulite ülejääk on jagatud koolidele, kodutute varjupaikadele, kirikutele ja isegi loomaaiale.

Munade jagamisest on saanud mitte ainult vahend ülejäägi kadude vähendamiseks, vaid ka tõeline abi inimestele, kellel on liiga raske endale toitu lubada. Mõned Saksa põllumajandustootjad on aga seda otsust kritiseerinud, väites, et põllumajandustoodete massiline tasuta jagamine on kartuli hindu turul veelgi alla surunud.

Selle arengul Saksamaal on otsesed tagajärjed Leedu kartulisektorile. ELis oli 2025. aastal kartulitootmine rikkalik, ELi liikmesriikides saadi viimaste EUPPA andmete kohaselt kokku umbes 50 miljonit tonni kartulit. Kõik need kogused tähendavad, et pakkumine ELi turgudel on väga suur, mis toob kaasa nii hinnasurve kui ka suurenenud impordisurve väiksematel turgudel, sealhulgas Leedus.

Liit on lisaks sellele ise väga ebasoodsas olukorras, et muuta kartulifarmid alates 2025. aastast kasumlikumaks. Näiteks on riikliku kvaliteediprogrammi (NQP) raames tegutsevad kartulikasvatajad kohustatud ostma 30% sertifitseeritud seemet, mis tähendab märkimisväärseid kulusid kasvatajatele, kes eelistavad töötada tavapärasel kartuliturul, mitte kulutada kümneid tuhandeid eurosid oma olukorra veelgi halvemaks muutmiseks. Leedu kartulisektor kipub keskenduma siseturule ja ekspordile ELi naaberriikidesse.

Kartulitööstuse lõplik negatiivne mõju Leedu kartulitööstusele on sel juhul kahekordne: kartuli ostuhinna langus vähendab põllumajandustootjate sissetulekut ning ülepakkumine ELi turul vähendab ka konkurentsieelist Leedu siseturul. Need tingimused suurendavad ebakindlust kartulisektorisse tehtavate investeeringute suhtes, vähendavad ladustamise kasumlikkust ja sunnivad põllumajandustootjaid otsustama oma tuleviku üle: kas jätkata kartulikasvatust, muuta suunda või lihtsalt loobuda põllumajandustootmisest.