Konstitutsioonikohus (RK) võtab järgmisel kolmapäeval vastu Seimi liikmete rühma teise taotluse hinnata, kas kahe aasta pärast jõustuv karusloomade keeld keelustamine on kooskõlas põhiseaduse sätetega.

Konstitutsioonikohus (RK) võtab järgmisel kolmapäeval vastu teise taotluse, et hinnata, kas kahe aasta pärast jõustuv karusloomade keelustamine on kooskõlas põhiseaduse sätetega.

Konstitutsioonikohus (RK) võtab järgmisel kolmapäeval vastu teise taotluse.

Seimas kiideti 2023. aasta septembris heaks seaduseelnõu, millega keelatakse Leedus karusloomafarmid – loomade pidamine, kasvatamine, müümine või muul viisil üleandmine üksnes nende karusnaha saamiseks.

Parlamendiliikmete rühm palub hinnata, kas need eelmisel aastal Seimas vastu võetud loomakaitseseaduse muudatused on kooskõlas põhiseaduse artiklitega, mis käsitlevad õigust omandile ja selle eest õiglasele hüvitisele, õigust vabale majandustegevusele ja õigust piirata seda tegevust ainult rahva heaolu tagamiseks.

See näeb ette, et veel tegutsevad karusloomafarmid tuleb sulgeda 1. jaanuariks 2027, kuni selle ajani on üleminekuperiood, mille jooksul ettevõtjad saavad hüvitist.

Parlamendi poolt vastu võetud korra kohaselt saavad 2024. aastal sulgevate karusloomafarmide omanikud 3 eurot looma kohta, 2025. aastal 2 eurot ja pärast turult lahkumist 2026. aastal 1 eurot.

Kaasa saavad 2026. aastal 1 eurot.

Kaasa saavad 2024. aastal 3 eurot looma kohta, 2025. aastal 2 eurot ja pärast turult lahkumist 2026. aastal 1 euro.

Kaasa arvatud, parlamendiliikmed väidavad, et ei ole selge, mille alusel need hüvitissummad arvutatakse – karusnahatööstus võetakse avalikust valdusest välja ja seetõttu peab riik hüvitise määramisel arvestama karusnahatööstuse tegelikku majanduslikku väärtust.

Kaasaarvete määramisel peab riik arvestama karusnahatööstuse tegelikku majanduslikku väärtust.

Kaasaarvete määramisel peab riik arvestama karusnahatööstuse tegelikku majanduslikku väärtust.

„Karusnahkade kaevandamise või müügi eesmärgil loomade pidamise ja/või kasvatamise majandustegevuse lõpetamise tõttu tekkinud kahjude hüvitamise õiguslik regulatsioon ei ole kuidagi põhjendatud, see on vastu võetud ilma esitatud arvutusi, ettepanekuid ja järeldusi arvesse võtmata, see jätab tähelepanuta ettevõtluse tegeliku väärtuse, rikkudes seega õiguspärase ootuse kaitse, õigluse põhimõtteid“, – väidab ÜK.

Hagejad.

Selle kohaselt makstakse praeguse määruse kohaselt hüvitist ainult neile ettevõtetele, kes on saadud sooduslaenud täielikult tagasi maksnud: mõne ettevõtte laenude tähtaeg saabub hilinemisega, mistõttu nad ei saa vastavat hüvitist nõuda, ja mõned ei pea selliseid laene üldse tagasi maksma.

Sellest osa ei pea üldse tagasi maksma.

Hagejad väidavad seega, et see rikub põhiseadusliku võrdsuse põhimõtet, kuna sõltuvalt sellest, millal ettevõte suletakse, makstakse erinevat hüvitist, kuid kõigil ettevõtetel ei ole selleks samad tingimused varem.

Parlament nägi ka ette, et kõik karusloomakasvatuse ettevõtjad saaksid riiklikku rahastamist, et hallata rajatisi, mida ei saa kasutada muudel eesmärkidel.

Parlamendiliikmed väidavad, et kuna ettevõte kasutab spetsiifilisi seadmeid (karusloomade kasvatamiseks, karusnaha töötlemiseks ja söötmiseks), siis ei saa neid kasutada muudeks majandustegevusteks ja need muutuvad väärtusetuks.

Esmakordselt pöördus parlamendiliikmete rühm Euroopa Kohtusse peaaegu aasta tagasi, märtsi keskel, kui kohus kaebuse juulis tagasi lükkas.

Kaebus lükati tagasi.

Kohus leidis, et see ei vasta nõuetele: autorid ei põhjendanud piisavalt oma väidet, et karusloomafarmide keelustamise muudatuste koostamisel on rikutud seadusandlikku menetlust.

Kohus leidis, et see ei vasta nõuetele: autorid ei ole piisavalt põhjendanud oma väidet, et karusloomafarmide keelustamise muudatuste koostamisel on rikutud seadusandlikku menetlust.

Etoodud kaebuse allkirjastajate hulgas on ka Viktoras Pranckietis Liberaalsest Liikumisest, kes eelmisel sügisel registreeris ettepaneku lükata karusloomafarmide keelustamine edasi aastani 2033.

Seda sõnul on praegune kompensatsioon ettevõtetele ebapiisav.

Seda sõnul on praegune kompensatsioon ettevõtetele ebapiisav.

Seimi eetika- ja menetluskomisjon teatas, et eelmise aasta 9. septembril sai tollane Seimi kandidaat Pranckietis 2000 eurot annetust Leedu ulukikasvatajate liidult ja karusnahakaubandusega tegeleva ettevõtte "Vilkijos ūkis" (Vilkija farm) juhilt Česlovas Tallat-Kelpšalt.

Etikakontrollijad ei leidnud huvide konflikti selles, et parlamendisaadik oli saanud toetust karusloomakasvatajate kasuks seaduseelnõu koostamiseks.

Kui ka see, et Pranckietisel võivad olla segunenud avalikud ja erahuvid ning ta ei tohiks osaleda nende muudatusettepanekute edasisel arutamisel ega koostada muid karusnahakaubandust soosivaid õigusakte.

Kui ka see, et ta ei tohiks koostada muid karusnahakaubandust soosivaid õigusakte.

Kui praegu on 19 Euroopa riiki keelustanud karusloomafarmid. Kaks Balti riiki on seda juba teinud, samuti Austria, Prantsusmaa, Iirimaa, Ühendkuningriik, Holland ja teised.

Karusnahafarmide keelustamine võeti Seimas vastu viimastel aastatel pärast keskkonna- ja ühiskondlike organisatsioonide, nagu näiteks "Tušti puurid", aktiivset kaasamist.