Algis Latakas: Venemaalt ja Valgevenest veetavate teraviljade päritolu kontrollimine vähendab nende laadimist

 Pärast seda, kui põllumajandusminister andis korralduse kontrollida Venemaalt ja Valgevenest läbi Leedu transiidina veetavate toiduteraviljade päritolu, ütleb Klaipėda meresadama juht, et see vähendab nende lasti mahtu ja Klaipėda sadama kaudu toimuva ekspordi atraktiivsust.

Kęstutis Mažeika soovib, et teravilja proove võetaks mitte Klaipėda sadama territooriumil, vaid Kaliningradi piirkonna ja Valgevene piiril, kuid Algis Latakas väidab, et see on võimatu.

„Kuidas mõjutab sellise nõude kehtestamine toiduteravilja kontrollimisele kaubavoogu? Ma arvan, et see peaks sellele väga suurt mõju avaldama (...). Me mõistame, et ekspressanalüüse (kiiranalüüse – BNS) ei ole Leedus võimalik teha, võetud proov tuleb viia välismaale, seal tehakse analüüs, ja me mõistame, et see on kallis, see on väga aeganõudev protsess ja igal juhul mõjutab see sellise kaubavoogu absoluutselt“, – ütles A. Latakas BNS-ile Klaipėdas.

Tema sõnul tekitavad sellised lisaprotseduurid küsimuse, kas selline tarneahel on üldse majanduslikult atraktiivne.

„Üheselt öeldes peab iga täiendav protseduur, kui see mõjutab aega või hinda, igal juhul selle toote saatja, müüja või ostja ning kogu ülejäänud ahel peavad hindama, kas tasub tegutseda sellises ahelas, mis võtab nii palju aega ja maksab vastava hinna“, – väitis sadama juht.

„Pärast kontrolli kehtestamist (toiduteravilja päritolu – BNS) on see tõepoolest nii,“ – ütles ta, kui temalt küsiti, kas kontroll vähendab oluliselt toiduteravilja Klaipėda sadamas laadimise atraktiivsust. 

Nagu BNS kirjutas, teatas K. Mažeika teisipäeval, et seni, kuni tehakse esimesed uuringud ja oodatakse nende tulemusi, lasti käitlemist ei peata, seetõttu soovitakse muuta korda ja võtta teraviljaproove mitte Klaipėda sadamas, vaid Kaliningradi piirkonna ja Valgevene piiril.

Oma poolest väidab sadama juhataja A. Latakas, et proovide võtmine piiril oleks kõige mugavam, kuid see „on praktiliselt võimatu“.

„Tuleb peatada rongid, rongid, vagunid ja kõik muu maksavad raha, ning seda teha juba sadamasse toodud sellise lasti puhul on samuti üsna keeruline, sest neid ei tohiks maha laadida, vaid hoida neis vagunites, kuni kontrollid on tehtud“, – selgitas ta.

Riikliku toidu- ja veterinaarameti (VMVT) esindaja Aistė Prielgauskaitė selgitas BNS-ile, et kontrolliprotsess algab piiril, kui vedaja esitab tollile kõik dokumendid, kuid teravilja füüsilisi proove saab võtta alles pärast saabumist lasti mahalaadimiskohta.

A. Latako sõnul kohustas seni kehtinud kord kontrollima söödateravilja päritolu, kuid seda ei veeta läbi Klaipėda sadama: „Kõik (teravili – BNS) on toiduteravili, ja toiduteravili ei kuulu päritolu kontrolli alla, seega neid tegelikult ei kontrollita (seni ei ole neid kontrollitud – BNS).&“

Sadama juhi sõnul on Klaipėda sadamas käesoleva aasta kaheksa kuu jooksul ümber laaditud umbes 50 000 tonni toiduteravilja, mis on kõik toodud Kaliningradi oblastist, mitte  Venemaa mandriosast, ning see, tema sõnul, „vähendab“ riski, et Leetu veetakse teravilja, mis on Venemaa poolt võimalik, et okupeeritud Ukraina territooriumidelt varastatud.

„Kui teravili veetaks mandri-Venemaalt, oleks risk (Ukrainast varastatud teravilja osas – BNS) märkimisväärselt suurem, sest keegi ei saa teada, kust, kes ja kuidas need vagunid laaditi. Kui transport toimub Kaliningradi piirkonnast, on risk märkimisväärselt väiksem, kuid teoreetiliselt võib alati kõike juhtuda“, – väitis A. Latakas.

Tema sõnul sõltuvad otsused Venemaa ja Valgevene teravilja transiidi piiramise kohta kõigi Balti riikide vahelisest ühisest kokkuleppest: „Ma ei oska öelda, millised on võimalused, et mõni Euroopa riik kehtestaks ühepoolselt uusi eeskirju nende transiitviljade kontrollimiseks, kuid tõenäoliselt jõuavad riigid kokkuleppele ja teevad selle kohta teatud otsuse.“

BNS kirjutas, et VMVT võttis eelmisel nädalal sadamas ühe teraviljasaadetise proovid ja kontrollib nende päritolu välisriikide laborites. Ameti esindaja A. Prielgauskaitė sõnul viiakse uuringud läbi Saksamaa laboris ning nende tulemusi hinnatakse Ühendkuningriigis.

K. Mažeika esindaja Justas Jaskonis kinnitas BNS-ile, et valitsus peab veel otsustama nende uuringute eest tasumise üle – seni katab kulud VMVT, kuid kui valitsus kiidab heaks toiduteravilja päritolu kontrollimise, hakkavad neid kulusid kandma kaubasaatjad.

Peaminister Mindaugas Sinkevičius teatas teisipäeval, et tegemist on Balti riikide ühise probleemiga, mistõttu peetakse juba läbirääkimisi Lätiga ühise vastumeetme üle.

Välisminister Kęstutis Budrys väitis, et kui Venemaa teravilja käitlemise maht suureneks, tuleks võtta rangemaid meetmeid selle piiramiseks riiklikul, piirkondlikul või ELi tasandil. 

Probleem tekkis pärast seda, kui teraviljakasvatajad teatasid hiljuti, et Kaliningradi piirkonnast Balti riikide sadamate kaudu transiidina eksporditavat Venemaa teravilja pakutakse veoks märkimisväärselt odavamalt kui Leedu teravilja, mille tõttu viimane seisab ladudes ja põllumajandustootjad paluvad valitsust sulgeda Venemaa teravilja transiit Leedu kaudu.