Ülemaailmne piimaturg annab märku kasvust, Leedus hinnad vaikselt langevad

Viimase kauplemissessiooni ajal näitab piimakaubanduse platvorm „Global Dairy Trade“ (GDT) kasvu kolmandat järjestikust kümnendit. 6. veebruari kauplemissessiooni ajal tõusis GDT indeks koguni 6,7 protsenti 1 161 punktile.

GDT indeksi andmed näitavad, et sellist impulsiivset kasvu ei ole olnud peaaegu 4 aastat. Nimelt on GDT indeks registreerinud kasvu juba kolmandat kauplemissessiooni järjest. 6. jaanuaril tõusis indeks 6,3% ja 26. jaanuaril 1,5%. Seega võib väita, et nõudlus piimatoodete järele maailmaturul on muutunud enam-vähem jätkusuutlikuks.

Viimasel kauplemissessioonil kallinesid eranditult kõik tooted. Hämmastavat kasvu näitasid lõssi ja täisterajahu, mis avaldasid turul märkimisväärset mõju (vastavalt +10,6% ja +5,3%).

Või kallines 8,8% ja võijahu 6,4%. Hinnatõus toimus ka juustu puhul. Cheddari juust tõusis 3,8% ja mozzarella 10,6%.

Tiimekaubandusplatvorm GDT kuulub Uus-Meremaa ühistule „Fonterra“ ja Okeaania tsoonis registreeritud suundumused jõuavad Euroopasse umbes 1,5-2 kuu pärast.

Millised on esialgsed järeldused?

Huvitav on see, et maailma toorpiimatootmine ei ole viimase 2 aasta jooksul oluliselt muutunud. FAO andmetel oli 2024. aasta toodang hinnanguliselt 982 miljonit tonni (+1,4% rohkem kui 2023. aastal), 2025. aastaks prognoositi 1% kasvu (umbes 992,7 miljonit tonni).

Kas positiivne areng GDT-kaubanduses, kus me näeme kasvavat nõudlust piimatoodete järele, mõjutab ka piima hindu talupoolt? Vähemalt seda peaksid piimatootjad mõistlikult ootama.

Muude Euroopa turgudega võrreldes on olukord Leedus siiski halvenenud. Läbivaadatud „Eurostati“ andmete kohaselt oli 2025. aasta detsembris keskmine piima hind Leedus põllumajandusettevõtte juures 43,19 eurot 100 kg tooraine kohta. Selle näitajaga on Leedu sel kuul Euroopa Liidus eelviimasel kohal.

Poolas oli eelmise aasta detsembris keskmine piima talupoegade hind 47,58 eurot, Lätis 45,02 eurot ja Eestis 49,82 eurot.

Möödunud aasta detsembris oli piima keskmine talupoegade hind 47,58 eurot, Lätis 45,02 eurot ja Eestis 49,82 eurot.

Hinnang naabrite hinnavahemiku kohta aasta teisel poolel on samuti asjakohane. Näiteks Lätis on piima kokkuostuhind alates 2025. aasta juulist tõusnud ja langenud 45,02 euro ja 50,11 euro vahel. Eestis olid hinnad veelgi stabiilsemad, kõikudes poole aasta jooksul 49,82 ja 50,82 euro vahel 100 kg kohta. Poolas olid need hinnad vahemikus 47,58-53,36 eurot.

Leedus oli hinnakõikumine suurem kui naaberturgudel.

Leedus on hinnad langenud

2026. aasta algusest on piima kokkuostuhinnad veelgi langenud, eriti väikeste ja isegi keskmise suurusega põllumajandusettevõtete puhul, nagu jagavad põllumajandustootjad sotsiaalvõrgustikus „Facebook“. Kuigi mõned piimatootjad väidavad, et neile makstakse 10-15 senti kilogrammi eest, ei ole sellised teated tavaliselt dokumenteeritud.

Ajandusministeerium kui põllumajanduspoliitika kujundaja peab ilmselt leidma mõjuvõimu, et panna piimaostjad piimatootjaid õiglasemalt kohtlema. Kahjuks on minister Andrius Palionis seni olnud pigem vaatleja ja lahendusi piimatootjate olukorra parandamiseks ei ole.

Minister räägib, et Brüsselis arutatakse võimalikku toetust piimatootjatele, kuid reaalset muutust pole veel toimunud.  

Turu moonutatud olukorda illustreerib ka ühistu „Žalioji lanka“ olukord. Detsembri keskel teatati selle juhatajale Nijolė Barkauskienėle, et alates jaanuarist ei osta üks riigi suurimaid töötlejaid „Rokiškio sūris“ enam piima ühistult ning et leping kehtib vaid 14. veebruarini.

Leedus on piimatöötlemisturg väga kontsentreeritud mõne suurettevõtte kätte ja isegi koostöö ei näi aitavat tugevdada põllumajandustootjate läbirääkimispositsiooni.

Kergelt varem ei kommenteerinud „Agrobitei“le ükski piimatöötlejatest, kuigi nendega võeti ühendust, olukorda seoses toorpiima kokkuostuhindade olulise langetamisega.

Kergelt varem ei kommenteerinud „Agrobitei“le ükski piimatöötlejatest, kuigi nendega võeti ühendust.